Eestis oli 2013. aastal 42,5 protsenti selliseid surmasid, mille oleks võinud tänapäeva meditsiini teadmiste ja moodsa tehnoloogia abil ära hoida, teatas Euroopa Liidu statistikaagentuur Eurostat. Välditavate surmade juhtivad põhjused olid infarktid, insuldid aga ka soole- ning rinnavähk.
Euroopa Liidu keskmine näitaja oli 33,7 protsenti, parim tase oli Prantsusmaal (23,8 protsenti), Taanil (27,1 protsenti) ja Belgial (27,5 protsenti), kirjutab Pealinn.
Kokku suri Eestis 2013. aastal välditavatel põhjustel 2770 inimest, kes olid nooremad kui 75-aastased. Eurostati karm hinnang eesti arstide tegevusele loob murettekitava pildi tegelikkusest.
Eesti patsientide esindusühingu juhataja Pille Ilvese sõnul on olukord olnud kriitiline juba aastaid.
«Pikkades järjekordades ei ole praegu küsimus, paljudes riikides on veel pikemad järjekorrad. Meie näeme patsiendi poole pealt seda, et kaebused, mis meile on sellised, et käin ja käin arsti juures, iga arst määrab mingid uued ravimid, saan ravimite kõrvalmõjudest uued haigused juurde ja ma ei parane. Selliseid kaebusi on väga palju. Kas on tegemist arstide ebapädevusega, ma ei oska öelda,» nentis Ilves. Ilvese sõnul on hästi levinud ka see, et kiirabi ei tunne ära insulti ja infarkti ega suuda diagnoosida neid eluohtlikke seisundeid ja inimesed on väga pahased, et miks neid ära ei viidud, kui see oli nii raske seisund.
«On olnud kaebusi, kus saadetakse inimene koju sõnadega, et ei ole viga midagi, aga tegelikult on väga tõsise infarktiga tegemist,» jätkas Ilves. «Näiteks on olnud juhuseid, kus kaugsõidu autojuhist meesterahvas saadetakse tagasi tööle Euroopa reise tegema, kuna ei suudetud avastada, et tal on juba infarktieelne seis. «Siis on ju selge, et ta vajub Saksamaal kokku ja saadetakse kiiresti operatsioonile.»
Ilvese sõnul tekib iga päev juurde kaebusi, kus patsiendile on antud vale diagnoos. Lisaks sellele on kasvav trend ka lausa vale ravimeetodi määramine.
«Ilmselt on patsiendid muutunud tähelepanelikumaks ja nõudlikumaks ja sellepärast on ka kaebuste arv suurenenud,» rääkis Ilves. Ta lisas, et teised riigid saavad aru sellest, kui kahjulik on jätta inimene õigel ajal ravimata, aga Eestis lastakse asi ikka väga hulluks enne minna. «Inimesele öeldakse umbes nii, et sul ei ole ju veel vältimatu abi vajadus, et kui sa hakkad ära surema, siis me anname sulle abi.»
Pille Ilvese arvates tekitab suuri probleeme see, et vältimatu abi raames ei anta plaanilist ravi.
«Eesti ja Läti on ainukesed, kes sellist süsteemi veel viljelevad ja sellest lähtuvalt on meil ka näitajad halvad. Nakkushaiguste näitajad on kõrged ja ennetatavate haiguste hulk samuti.»
Võluvitsakest ei ole muidugi kahjuks olemas.
«Üks suur probleem on see, et patsient ei tea absoluudelt, kui palju maksab tema ravi ja mis sinna arvele kirjutatakse ja kas seda analüüsi üldse vaja on. Tegelikult see, et patsiendi eest maksab keegi teine, on tekitanud suure kao võimaluse. Patsiendile ei ole antud võimalust olla kaasatud oma haiguse protsessi. Nii mõnelgi juhul võib tekkida patsiendil küsimus, kas mul tegelikult üldse seda protseduuri vaja on,» lisas Ilves. Tema arvates on inimesi vaja kaasata oma raviprotseduuri rohkem ja sellisel juhul tekiks ka patsiendi näol sotsiaalne järelevalve. «Me rääkisime juba kümme aastat tagasi sellest, et patsient peab nägema oma raviarveid ja nüüd on see lõpuks ära tehtud. Nüüd on digilugudest tõesti arved näha ja me loeme seda enda töövõiduks.»
Raviarvete puhul tulevad aga ka juba esimesed kaebused.
Palju on neid kaebusi, kus ei saada aru, mille eest täpsemalt on arve esitatud. «Inimene oli nädal aega haiglas ja arve tuli kuskil kolme tuhande euro ringis. Siin tekib ju kohe küsimus, kuidas on võimalik, et arve on nii suur, et see jääb juba lukshotellide hinnaskaalasse. Tegemist on ju ulmeliste summadega.»
Kogu tervishoiusüsteem töötab Ilvese arvates juba aastaid valedel alustel.
«Siin ei saa väikeste muudatustega midagi teha. See peaks olema riigipöörde sarnane akt. Sellisel kujul ei saa kogu süsteem andagi paremaid tulemusi. Kosmeetikaga võib midagi parandada, aga see ei anna olulisi tulemusi. Lõppkokkuvõttes tagab inimese tervise tervena elatud aeg, kui patsient võtab ka ise vastutuse, tunneb huvi, kui palju ja mida ta suhu paneb, tunneb huvi kehalise aktiivsuse vastu,» lausus Ilves. Huvi võiks äratada ka loodusravimite vastu, et inimene ei peaks sööma igal ettejuhtuval hetkel sisse nn keemiat, mida tal vaja ei ole. «See tulevik on ilmselt seal, et patsiendid võtavad rohkem vastutust, sest arstid on ka inimesed ja ekslikud.»