Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Margus Punab: eriarsti vastuvõttude korraldamine maal on odavam

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Med24
Copy
Margus Punabi hinnangul oleks eriarstide maal töölkäimine ühiskonna jaoks kokkuvõttes soodsam kui kõigi haigete linna arsti juurde jooksutamine.
Margus Punabi hinnangul oleks eriarstide maal töölkäimine ühiskonna jaoks kokkuvõttes soodsam kui kõigi haigete linna arsti juurde jooksutamine. Foto: Sille Annuk

Tartu ülikooli androloogiakeskuse juht Margus Punabi hinnangul on ühiskonna jaoks kokkuvõttes odavam see, kui eriarstid teevad vastuvõtte maakonnahaiglates koha peal, kuid praegu kehtiv süsteem suurhaiglaid oma arste maale saatma ei innusta.

Tartu ülikooli kevadkonverentsil esinenud Punabi hinnangul on Eesti keskmist palka ja tööviljakust arvestades eriarstide saatmine suurhaiglatest maakonnahaiglatesse vastuvõtte tegema ühiskonnale kasulikum kui patsientide suunamine suurhaiglatesse, kirjutab Med24. Kui tavainimesel võib näiteks Räpinas Tartus eriarsti juures käimisele kuluda terve tööpäev, siis arst käib seal ära ligikaudu kahe ja poole tunniga, kusjuures päeva jooksul saab maakonnahaiglas koha peal vastu võtta ligi 20 patsienti.

Oma väite tõestamiseks tõi Punab näiteks kolm erinevat võimalust eriarstiabi võimaldamiseks maapiirkondade inimestele. Esimesel juhul käiksid ülalnimetatud 20 inimest vastuvõtul Tartus, teisel juhul tuleks arst ühegi tehnilise vahendita Räpinasse ja kolmandal juhul käidaks vastuvõtte tegemas mobiilse kabinetiga.

Kui vastuvõtte teha Tartus, siis tuleb patsientidel maksta transpordikulu ja sel päeval jääb saamata ka töötasu. See kõik läheb 20 patsiendile Punabi hinnangul kokku maksma 2000 eurot. Kui arst läheks nii-öelda «kaks kätt taskus» Räpinasse ja lahendavad seal osa probleeme, väheneksid kulud poole võrra, samas kui osa patsiente peaksid siiski lisauuringute jaoks ka Tartusse minema. Mobiilse kabineti kasutuselevõtul väheneksid patsientide kulud koguni veel viis korda. Seega oleks kohapeal bussis vastuvõtul käimine räpinlaste jaoks kümme korda odavam kui Tartusse arsti juurde minek.

Sarnane on Punabi sõnul olukord ka tööandjatega. Kui 20 töötajat läheksid Räpinast Tartusse eriarsti vastuvõtule, siis jääb tööandjal saamata 2000 eurot. Kui arst tuleks Räpinasse kohale, siis oleks kulu tööandja jaoks kaks korda väiksem, sest kaduma läheks vähem väärtuslikku tööaega. Kui vastuvõtte tehakse mobiilses arstikabinetis, on tööandjate kulu tunduvalt väiksem – 324 eurot.

Seevastu haiglate vaatepunktist on kõige kasulikum arst oma kabinetti jätta. 2,5 tunni jooksul, mis kulub arstil Räpinasse sõiduks, jõuaks ta suurhaiglas teha seitse visiiti. Kuna iga visiidi eest maksab haigekassa haiglatele raha, siis jääb see tulu oma arsti maale saatnud suurhaiglal saamata. Bussiga maale välja sõitmine maksaks 515 eurot.

Seega on praeguse süsteemi tagajärjeks Punabi sõnul paradoksaalne olukord, mil ühiskonnale kui tervikule oleks kasulikum arst maale koha peale saata, kuid haiglatel jällegi kasulikum arst välja saatmata jätta. Põhjuseks on tema sõnul see, et suurhaigla ei tohi maakonnahaiglates osutatud teenuse eest haigekassalt suuremat tasu nõuda. «Mina näen ainult üht mudelit – tervishoiuteenuse regionaalseks tagamiseks peab olema välisvastuvõtul hinnakoefitsient,» sõnas Punab.

Tartu ülikooli androloogiakeskusel on lisaks Tallinnas ja Pärnus asuvatele filiaalidele plaanis avada veel üks filiaal Ida-Virumaal ja hakata meestearsti teenust pakkuma ka mobiilses kabinetis. Mobiilse kabineti avamine on Punabi sõnul siiski erandlik ja kallis samm, mis eriarstiabi kättesaadavuse probleemi maal ei lahenda.

Androloogiateenuse pakkumiseks vajaliku mobiilse kabineti sisustamine maksab ligi 80 000 eurot ja kokku läheb projekt maksma 100 000–120 000. «Jõulutunneli» abita see Punabi sõnul teoks ei oleks saanud. Samas on tema arvates tegemist vajaliku ettevõtmisega, sest vaatamata perearstide pingutustele ei jõua suur osa uro-androloogiliste kaebustega mehi keskustesse arsti juurde. Mobiilse kabinetita oleks paljude probleemide lahendamine võimatu.

«Meie eesmärk on see, et suudame filiaalides ja mobiilsetes kabinettides osutada täpselt samasuguse kvaliteediga tervishoiuteenust kui Tartus,» rääkis Punab. Seetõttu saab tulevikus nii mobiilses kabinetis kui ka androloogiakeskuse filiaalides teha kõiki analüüse peale spermaanalüüsi. Peale selle teevad keskuse arstid väikses mahus vastuvõtte Lõuna-Eesti piirkondades, näiteks Räpinas ja Põlvas.

Tagasi üles