/nginx/o/2016/05/29/5449017t1h3eb1.jpg)
Sarlakid on üks neid haigusi, millest veel mõne aja eest loodeti õige pea lahti saada, kuid nüüd on need Inglismaal taas massiliselt levima hakanud.
Sarlakid on tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mu poja lasteaia uksele kinnitatud silt pani mind jahmatama: ühel selle lasteaia lapsel olid diagnoositud sarlakid,» kirjutab Linda Geddes ajalehes The Guardian. «Sümptomeid guugeldades leidsin pildid katuga kaetud, maasika-punastest keeltest ja laigulisi lööbeid, kuid just selle haiguse nimi tekitas minus külmavärinaid. Charles Darwin kaotas sarlakitele kaks last.» Kaks päeva hiljem teavitas lasteaed veel ühest haigusjuhtumist.
Selle kuninganna Victoria valitsusajal (1837–1901) Suurbritannias möllanud haiguse tagasitulekust ei anna aga märku mitte üksnes üksikjuhtumid, vaid ka sealne riiklik tervisestatistika. Eelmise aasta septembrist kuni selle aasta 8. aprillini oli seal sarlakitesse haigestunud koguni 10 570 last ja üle-eelmisel aastal jäi samal perioodil sellesse nakkushaigusesse 9379 inimest.
Sarlakid ei ole ainus haigus, mis on hakanud taas levima pärast seda, kui paljud eksperdidki arvasid, et sellega seotud ohud on jäänud suuresti üle-eelmisesse sajandisse. 2014. aasta novembrist selle aasta aprillini registreeriti 34 juhtumit, mil tripperit ei olnud võimalik ravida atsitromütsiini-nimelise antibiootikumiga. Praegu saab seda haigust siiski veel ravida tsefriaksooniga, kuid kui see antibiootikum samuti oma mõju peaks kaotama, siis kardetakse, et tripper muutub ravimatuks.
Peale selle on hakanud levima haigused, mille vastu vanasti pea kõiki lapsi vaktsineeriti: leetrid, läkaköha ja tuberkuloos. Sellel on kaks olulist põhjust. Esiteks arenevad haigustekitajad edasi ja teiseks on liiga vähe inimesi nende haiguste vastu vaktsineeritud.
Näiteks hakkasid Walesis 2013. aastal kiiresti levima leetrid, mis tapsid ühe mehe ja viisid haiglasse 88 inimest. «Leetrid on väga nakkav viirus, mistõttu tuleb selle leviku peatamiseks väga suur osa elanikkonnast vaktsineerida,» hoiatas Oxfordi ülikooli haigla lastearst ja vaktsineerimisekspert dr Matthew Snape.
Kui varem oli leetrite vastu vaktsineeritud 94 protsenti elanikkonnast, siis pärast seda, kui paljud hakkasid vaktsineerimist kartma, on see näitaja Suurbritannias langenud 67,5 protsendini. Kui elanikkonna vaktsineeritus langeb alla kriitilise piiri, siis hakkab viirus levima. Millal see täpselt juhtub, on raske öelda, kuid mida vähem inimesi on vaktsineeritud, seda ohtlikum on olukord.
Kuid ka vaktsineerimisega on seotud omad mured. Näiteks läkaköha uus vaktsiin, millel on vähem kõrvalmõjusid, ei ole Inglismaal asuva Southamptoni ülikooli molekulaarbakterioloogia ja mikrobioloogia õppejõu dr Myron Christodoulidese sõnul nii tõhus kui varem kasutatud vaktsiin. Seetõttu oleks tarvis veelgi paremat uut vaktsiini. Rasedatel naistel soovitatakse end aga tingimata läkaköha vastu ka praegu vaktsineerida, sest vastsündinule võib see haigus olla surmav.
Mis sarlakitesse puutub, siis neid põhjustab bakter, mille nimi on Streptococcus pyogenes. See pisik tekitab ka näiteks neelumandlipõletikku, nahapõletikke ja esineb mõnel juhul ka lihasööjabakterina. Viimase 20 aasta jooksul on selle bakteriga nakatunud üha rohkem inimesi, kuid selle põhjus ei ole teada. Kuigi see bakter ei ole tänapäeval kuigi eluohtlik ja sellest saab lahti ka antibiootikumide abil, on põhjust muret tunda selle Hongkongis leviva antibiootikumide suhtes resistentse tüve suhtes. Kui see Euroopasse levib, võib tulemuseks olla eluohtlik ja ravimatu haigus.
Kõik see tuletab meelde, et saja aasta eest laastamistööd teinud haigused ei ole veel sugugi kadunud. Seetõttu on inimeste vaktsineerimine ning uute vaktsiinide ja antibiootikumide väljatöötamine hädavajalik. Kui me ei leia uusi tõhusaid antibiootikume, siis võivad antibiootikumide suhtes resistentsed bakterid 2050. aastaks nõuda kümme miljonit inimelu aastas.