Arst: patsientide esindaja kahepalgelisus

Foto: Corbis / Scanpix

Eestis patsientide õiguste eest seisva ühingu juht ei mõista Eesti meditsiinisüsteemi tõelisi probleeme, leiab erakorralise meditsiini arst Märt Põlluveer.

SMSiga saan loosoovitusi väga harva. Juba töömõtteis unustasin selle hommikul sootuks. Kummatigi tuli mul lõunalauas vastu võtta veel kord «Kas sa seda oled lugenud» tüüpi annotatsioon. Eurostati uudiskirja oli kommenteerida võtnud patsientide esindusühing, tehes seda tavapärasel meedikuid ründaval moel.

Lõppevas maikuus avaldas Euroopa statistikaamet uudisnupu, mille järgi arvestatav kogus inimesi peaks edasi elama, kuigi nad on juba mitu aastat surnud. Eestikeelse loo pealkiri aga formuleeriti viisil, mis väitis olevat võimaliku surma ära hoida. Pean ütlema, et see ei ole võimalik. Arstid, tõsi küll, saavad elukaart pikemaks venitada, kuid lõpp on meile kõigile juba alguses teada. Kohane formuleering oleks olnud «edasi lükata».

Aruande sisuks on üsna lihtne alusidee. Inimene ei peaks surema teatud haigustesse (näiteks ajuinsult) enne 75. eluaastat. Kui sureb, siis idee poolest oli surm edasilükatav. Uudis on ingliskeelne ja vist on probleemiks sõna «healthcare» tõlkimine. See tähendab tervishoidu kõige üldisemas mõttes. Mitte ainult ravimist. Muuseas hõlmab see ka tervist säästvat elustiili.

Siirdeühiskondadele (sh Eestile) on paljude pahede hulgas omane ka kõrgem suitsetamise määr, mis on peamisi ajuinsuldi põhjuseid. Ennetuse kontseptsioon on ühingule vist võõras, sest miks muidu on kogu kommentaar pööratud «vale ravi määramise trendi» vastu. Ravimine on teadagi tagajärjega tegelemine. Absoluutne enamik tervisehoobasid on inimese enda käes. Tõeline puänt puudutab aga ravijärjekordi.

Patsientide esindusühingu juhi Pille Ilvese sõnade kohaselt ei ole pikad ravijärjekorrad probleemiks, kuna mujal on need veel pikemad. Arutluskäik on juba loogikast lähtuvalt jabur. Mis te virisete, mujal on veel hullem. Ka ajab Ilves segi tervishoiukorralduslikud fundamentaalmõisted, soovides, et Eestis antaks erakorralist plaanilist abi. Kuidas peaks toimuma näiteks liigeseproteesi asetamine kopsupõletiku foonil? Pannes nakatunud organismi võõrkeha (proteesi), muutub see ometi kohe ise nakkuskoldeks. Bakterid lihtsalt kinnituvad sellele. Ravijärjekorrad on Eestis väga suur probleem ja on pehmelt öeldes kummaline, et end patsiente esindavaks nimetav MTÜ väidab risti vastupidist. Viimane sunnib aga küsima: millise organisatsiooniga on õigupoolest tegemist?

Ametlikult on tegemist mittetulundusühinguga ehk see on organisatsioon, mis raha ise ei teeni, vaid kulutab teiste teenitud raha. Kust siis tuleb ühingu raha? Mõistagi riigieelarvest. Sotsiaalministeeriumi logo on isegi kodulehel. Pisut uskumatu lemmiklapsena kulub selle MTÜ finantseerimiseks aastas üle 100 000€ riigi raha. See on sisuliselt üks sotsiaalministeeriumi osakond, mis mingil põhjusel eksisteerib MTÜ vormis.

Pille Ilves teab hästi, et kätt, mis toidab, ei tohi hammustada. Nii joonistubki välja pilt poliitiliselt hästi kontrollitud MTÜst, mille juhtivaks ülesandeks on patsientide ja arstide vahele usaldamatuse külvamine ja seeläbi enda vajalikkuse tõestamine. Esinetakse koomilisevõitu «süsteemi vastu võitlejatena». Põhimõte on aga alati üks – probleemi puududes tuleb see luua.

2014 oli Eestis ainuüksi ambulatoorseid arsti vastuvõtte 8,2 miljonit! Sadakonna kohta neist kirjutati kaebus. Neist omakorda kolmandiku puhul leiti arsti töös puudujääk. Kas sellised faktid annavad alust laialdaseks üldsüüdistusteks «ei tunta ära infarkti»? Ei, kindlasti mitte.

Samal ajal ei iitsatagi organisatsioon pikkadest ravijärjekordadest, pikki aastaid kestnud finantsprobleemistiku aina suuremast ummikust, kvaliteetse täiendusõppe puudumisest (see toimub sageli ravimfirmade rahaga). See heidaks varju ministrile. Ravikvaliteedile tuleb pöörata järelejätmatult tähelepanu, kuid andke andeks, pr Ilves, Teie käitumine on kuidagi kahepalgeline.