/nginx/o/2010/07/03/397075t1h8060.jpg)
Algaval suplushooajal avatakse rannamõnude nautijatele üle Eesti 53 avalikku supluskohta, mis on ühe võrra vähem kui möödunud suplushooajal.
Üht supluskohta tänavu ei avata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hooaega ei avata Ida-Virumaal Toila rannas, kuid kohalik omavalitsus on lubanud siiski jätkata suplusvee proovide võtmisega, teatas terviseamet.
Kõige enam avalikke supluskohti võib endiselt leida Järvamaalt, kus neid on seitse, Hiiumaal on kokku 6 avalikku supluskohta, Tallinnas, Pärnu- ja Tartumaal 5, Lääne-Virumaal, Läänemaal ja Valgamaal neli, Ida-Virumaal kolm, Põlva-, Saare-, Viljandi- ja Võrumaal kaks ning Jõgevamaal ja Harjumaal üks avalik supluskoht. Ühtegi avalikku supluskohta ei leia Raplamaalt.
Avalik supluskoht peab olema enne suplushooaja avamist hooldatud ja korrastatud, varustatud piisaval hulgal riietuskabiinide, tualettruumide või kuivkäimlate ja prügiurnidega. Samuti tuleb õigeaegselt alustada nõuetekohast suplusvee seiret. Suplejatele nähtavas kohas peab olema info suplusvee kvaliteedi ja supluskoha valdaja kohta.
Esimesed veeproovid on pea kõigist avalikest supluskohtadest juba võetud ning nende tulemused näitavad, et hooaeg algab väga hea veekvaliteediga.
Ametlik suplushooaeg algab 1. juunist ja kestab kuni 31. augustini.