Tõved, mis ähvardavad Rio olümpiamängudele sõitjaid

Soolenakkused levivad näiteks saastunud vee või toiduga ning võivad tuua kaasa seedeprobleeme. Foto: Panther Media/Scanpix

Kõige suurema tõenäosusega võib Brasiilias toimuvatel olümpiamängudel viibides haigestuda soolenakkustesse või sääskede levitatavatesse nakkushaigustesse.

Tänavu augustis ja septembrist toimuvatele olümpia- ja paraolümpiamängudele reisib üle 400 000 olümpialase ja väliskülalisem, kirjutab terviseamet oma kodulehel.

Kõige suuremaks riskiks Brasiiliasse sõites on nakatuda soolenakkustesse (sh salmonelloos, E. coli nakkus, kampülobakterenteriit, lämbliaas), mis levivad saastunud toidu, joogi/suplusvee, käte või pindade kaudu. Teiseks suureks riskiks Brasiilias on nakatuda sääskede levitatavatesse nakkushaigustesse nagu dengue ja Zika viirusnakkusesse, mis levib kogu riigis, ning kollapalavikku ja malaariasse teatud piirkondades. 

Terviseamet soovitab Rio olümpiamängudele sõitjatel arvestada Brasiilias varitsevate nakkusohtudega ja võtta aegsasti kasutusele kaitsemeetmed võimalike nakkushaiguste ennetamiseks.

Enne reisi: 

• Igal reisija peaks olema vaktsineeritud vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale poliomüeliidi, difteeria, teetanuse, leetrite, mumpsi, punetiste ja läkaköha vastu.
• Soovitatav on vaktsineerida ennast A-viirushepatiidi vastu.
• Täpsustada tuleks kollapalaviku riskipiirkonnad ja vaktsineerida ennast kollapalaviku vastu juhul, kui on plaanis külastada jalgpalli mänge linnades Belo Horizonte, Brasilia, Manaus või muudes riskipiirkondades.
• Täpsustada tasuks ka malaaria riskipiirkonnad ning lähtudes malaariasse nakatumise riski iseloomust tarvitada malaaria-profülaktika ravimeid vastavalt arsti soovitusele.
• Rasedatel või rasedust planeerivatel naistel ei soovitata külastada Zika viirusnakkuse riskipiirkondi ilma tõsise vajaduseta. Operatiivselt uueneva info riskipiirkondade kohta leiab haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) kodulehelt.
• Hinnata tuleks muid nakatumisohte sõltuvalt elustiilist ning reisi kestusest ja teha vajadusel täiendavaid vaktsineerimisi, näiteks B-viirushepatiidi, marutõve või kõhutüüfuse vastu.
• Immuunpuudulikud või krooniliste haigustega inimesed peaks enne kavandatavat reisi pöörduma oma arsti poole vajaliku tervisekontrolli ja vaktsineerimiseks ning teabe saamiseks muude ennetusmeetmete kohta.
• Vormistada tuleks ka tervisekindlustus.

Reisi ajal: 

• Vältida tasub sääsehammustusi. Selleks tuleks riietuda pikkade varrukatega rõivastesse, kasutada sääsetõrjevahendeid  ning sääsevõrku. Vaata ka täiendavalt  WHO soovitusi siit.   
• Järgida isikliku hügieeni nõudeid, pesta korrapäraselt käsi seebiga või kasutada antiseptikume.
• Järgida toiduohutuse nõudeid, vaata näiteks toiduohutuse viis võtit.
• Tarvitada ainult kvaliteedinõuetele vastavat joogivett ja jääkuubikuid, mis on tehases toodetud.
• Vältida kaitsmata seksuaalvahekorda sugulisel teel levivate nakkushaiguste ennetamiseks (Zika viirusnakkus, B ja C- viirushepatiidid, klamüüdianakkus gonokokknakkus, süüfilis jm).

Pärast Brasiiliast naasmist:

• Juhul, kui viibisite Brasiilias haiglaravil, siis hiljemalt aasta jooksul uuesti haiglaravi vajades mõnes Euroopa Liidu riigis, teavitage sellest kindlasti oma arsti. Informeerimine on vajalik  antimikroobse resistentsuse ennetamiseks. 
• Haigusnähtude (kõrge palavik, millega kaasneb lihasvalu, kõhulahtisus, kollasus, lööve jm) ilmnemisel ühe kuu jooksul pärast naasmist tuleks võtta ühendust arstiga ja teavitada oma viibimisest Brasiilias.
• Haigusnähtudeta rasedad naised, kes viibisid Zika-viirusnakkuse riskipiirkondades, peaksid järgmisel korralisel arstvisiidil informeerima reisist oma arsti.
• Meestel tuleb hoiduda kaitsmata seksuaalkontaktidest vähemalt neli nädalat pärast naasmist haigusnähtude puudumisel ning vähemalt kuus kuud pärast tervenemist laboratoorselt kinnitatud Zika-viirusnakkuse korral.