:format(webp)/nginx/o/2013/06/04/1806410t1h725f.jpg)
Professor Irja Lutsar tõdes, et kuigi HIVteste tehakse palju, ei saa õiged inimesed testitud ja haiged ei jõua arsti juurde.
Lutsar: HIVi diagnoosiga ei jõuta õigel ajal arsti juurde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor dr Lustar tõi täna projekti HIVdigital töötoas välja, et skriininguid tehakse näiteks doonoritele ja rasedatele, kuid HIVi diagnoosiga inimesed ei jõua arsti juurde.
Lutsar tõdes, et HIVi haigestumine langeb, kuid epideemia pole kontrolli all. Suur probleem Eesti jaoks on see, et haiged ei jõua õigeaegselt arsti juurde – nad saavad diagnoosi, aga ei jõua arsti juurde. «Me ei tea täpselt selle põhjusi, kuid kindlasti ei ole selle põhjus arstiabi kättesaamatus,» lausus Lutsar, kelle sõnul on meil arstiabi väga hästi kättesaadav.
Teine suur probleem professori sõnul on aga see, et õiged inimesed ei saa testitud. «Palju teste tehakse doonoritele ja nt rasedatele, kuid võib-olla peaksime paremini defineerima grupid, keda testida,» selgitas ta.
«Eesti probleem, nagu ka mitmete teiste riikide probleem, on see, et me ei tea, palju meil on täna Eestis tegelikult HIV-positiivseid,» lisas Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku juhataja dr Kai Zilmer ja lisas, et see number on kõikide hinnangute ja prognooside aluseks. Seega tuleb dr Zilmeri sõnul selle probleemiga rohkem tegeleda.
«HIV andmekogule toetudes saan ma öelda, et Eestis käib 15–20% diagnoosi saanud inimestest ainult ühe korra arsti juures, ülejäänud käivad stabiilselt. UNAIDS 90/90/90 eesmärgi selle osa saavutamiseks, et 90% diagnoosi saanutest käiks ravil, on meile üsna raskesti saavutatav. Näiteks Šveitsis, kus ravil on ca 86% haigetest, on samuti raskusi 90% jõudmisega,» lisas ta.
Töötoa tulemusena selguvad HIV+ valdkonna olulisemad probleemid, mis on projektis sisendiks järgmisele sammule – HIV+ teemalisele digilahenduste ideekonkursile. Ideekonkurss kuulutatakse välja juuni lõpus, selle auhinnafond on 100 000 eurot.