/nginx/o/2016/05/31/5453683t1h8af1.jpg)
Sotsiaalministeeriumi algatatud seadusemuudatusega soovitakse vastsündinud määrata kohe pärast sündi ema perearsti nimistusse, ja karmistaks kolmandatest riikidest pärit tervishoiutöötajatele esitatavaid nõudeid.
Uus kord annaks vastsündinutele perearsti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellega muutuks lapsele perearsti saamine lihtsamaks, kuna vanemad ei pea eraldi täiendavate taotlustega tegelema, teatas sotsiaalministeerium. Tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Triin Habichti sõnul on muudatuse eesmärk anda kõigile vastsündinutele perearst. Ta selgitas, et praegu peavad vanemad lapsele perearsti saamiseks esitama eraldi taotluse, kuid uue korra järgi tuleks taotlus esitada üksnes siis, kui ema soovib lapsele teist perearsti. «Juhul, kui emal perearst puudub, tegeleks lapse nimistusse määramisega sünnitusabi teenuse osutaja koostöös terviseametiga, et ühiselt leida parim lahendus,» lisas Habicht. Perearstid hakkaksid uutest patsientidest teada saama haigekassa nimistu kaudu.
Praeguse korra järgi tuleb lapsevanemal äsjasündinule perearsti saamiseks kirjutada avaldus, mistõttu ei saa perearstid aeg-ajalt teada vastsündinutest, kes jäävad seetõttu perearstita. «Tihti puudutab see just riskigrupis olevate perede lapsi, kelle varajane märkamine ja probleemide ennetamine on eriti oluline. Kuna tervishoiutöötajal on oluline roll nõustada vanemaid vastsündinu hooldamise ja võimalike terviseriskide suhtes, siis tagaksime muudatusega kõikidele lastele võrdse kaitse,» rääkis Habicht. Värsked lapsevanemad võiksid tema sõnul siiski ka ise perearstiga ühendust võtta, et veenduda, kas perearstini on jõudnud info uuest nimistu liikmest.
Eesti lastearstide seltsi president Liis Toome on samuti muudatuse poolt. «Vastsündinuiga on seoses väga suurte muutustega lapse organismis eriline, mistõttu vastsündinule iseloomulikud haigused ei pruugi olla sünnitusmajas koheselt diagnoositavad. Tänapäeval on ka sünnitusmajas viibimise aeg väga lühike ning lastearsti töös kohtame olukordi, kus laps jõudis perearstini liiga hilja. Lihtsam kord perearsti kinnitamisel on kindlasti kasuks igale perele uudses ja emotsionaalses olukorras,» rääkis Toome.
Lisaks täiustatakse eelnõuga kolmandatest riikidest pärit tervishoiutöötajate registreerimise nõudeid. Näiteks lisatakse kohustus, et kõik kolmandatest riikidest pärit ja seal hariduse omandanud tervishoiutöötajad peavad läbima Eesti tervishoiuteenuse osutaja juures kahe- kuni kuuekuulise tööpraktika, et kontrollida nende praktilisi oskusi ja anda võimalikult hea ettevalmistus siin töötamiseks. Neil on ka kohustus õppida eesti keelt ning enne tööpraktikale asumist seda terviseametile tõendada.
Samuti soovitakse eelnõuga anda ligipääs tervise infosüsteemile neljanda kursuse lõpetanud arstiõppe üliõpilastele, kes töötavad arsti abilisena. Ligipääs võimaldab arstiõppe üliõpilasel näha patsiendi olulist terviseinfot, nagu näiteks varasemad haigused ja allergiad. See loob arsti abistavale üliõpilasele võimaluse teha patsiendile põhjalikum esmane läbivaatus ja valmistada arsti jaoks ette vajalikke dokumente ning retseptipõhjasid.
Seadusemuudatus on kavandatud jõustuma 1. jaanuarist 2017.