/nginx/o/2016/05/31/5454725t1h81c6.jpg)
Tervise arengu instituut (TAI) alustab täna, rahvusvahelisel tubakavabal päeval teavitust, milles juhitakse muu hulgas tähelepanu sellele, et suitsetamine muudab geene ja võib seega vähki tekitada.
Tubakasuits muudab geene
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kampaania eesmärk on suurendada inimeste teadmisi suitsetamise tervisemõjudest ning motiveerida suitsetajaid tubakatarvitamisest loobuma, teatas TAI. Sealse spetsialisti Minni Saapari sõnul alahindavad inimesed suitsetamise tagajärgi tervisele.
«Teavituse põhisõnum tugineb uuringutele, millega leiti, et iga 15 sigaretiga tekib suitsetaja geenides mutatsioon ehk viga, mis võib viia vähi tekkeni,» rääkis Saapar. «Suitsetamisel hingatakse sisse üle 4000 keemilise ühendi, millest rohkem kui 40 on vähki tekitavad. Mutatsioonid võivad tekkida nii juhuslikult rakkude tavapärasel arengul kui ka olla põhjustatud välistest teguritest, näiteks sigaretis leiduvatest kemikaalidest. Suitsetamine kiirendab mutatsioonide tekkimise protsessi ning seeläbi suurendab oluliselt vähiriski.»
Sigarettide tarvitamine on seotud peamiselt hingamiselundite ja söögitoru kasvajatega ning vere-, neeru-, põie- ja maovähiga. Alternatiivsete tubakatoodete ehk nuusk- ja huuletubaka tarbimine on seotud eelkõige suuõõne-, neelu- ja kõhunäärmevähiga. Tubakas põhjustab ka müeloidset leukeemiat ehk verevähki. Kokku on tubakatarvitamine vähemalt 14 vähivormi riskitegur.
Lisaks vähile on suitsetajal võrreldes mittesuitsetajaga risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse (infarkt, aneurüsm, tromboos, rebend) kaks kuni neli korda, ajuinsulti samuti kaks kuni neli korda ja teise tüüpi diabeeti kuni kaks korda suurem. Ka suitsetaja üldine immuunsüsteem on nõrgem. Tubakas suurendab tõestatult vähemalt 25 haiguse riski.
Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel on Eestis 22 protsenti igapäevasuitsetajaid (mehi 31 ja naisi 16 protsenti). Võrreldes eelnevate uuringutega on esmakordselt märgata arvestatavat langustendentsi – nelja protsendi võrra. Kuna lisaks neile on seitse protsenti juhusuitsetajaid, suitsetab siiski ligi kolmandik täiskasvanutest (16-64-aastastest).
Eesti on Euroopa Liidu liikmesriikide seas selle näitajaga keskmiste hulgas, kuid suitsetajate osakaalu vähenemine on toimunud aeglasemalt kui paljudes teistes riikides. Kõrgharidusega inimeste hulgas on suitsetamine Eestis selgelt vähenemas, neist on igapäevasuitsetajaid kümme protsenti. Probleem on aga endiselt terav põhiharidusega inimeste seas, kellest igapäevasuitsetajaid lausa ligi 37 protsenti.
Eesti noored on aga Euroopa Liidu riikide seas esikolmikus ja noored alustavad sigarettidega eksperimenteerimist väga vara. Ligikaudu 49 protsenti 15-aastastest poistest ja 40 protsenti15-aastatest tüdrukutest väidavad, et nende esimene sigaretiproovimine oli 13-aastaselt või nooremalt. Inglismaal on see vastavalt kümme ja Sloveenias 15 protsenti.
Suitsetamine on alkoholi liigtarvitamise kõrval peamine välditavate surmade põhjustaja. Neist tekitatud haigusi peaks Eestis oluliselt vähendama ning seetõttu kutsub ja julgustab TAI suitsetajaid tubakast loobuma.
«Oluline on teadvustada, et tubakatarvitamine on kahjulik igasuguses vormis ning oluliseks riskifaktoriks rasketele haigustele nagu infarkt, insult ja vähk. Lisaks ei kahjusta tubakatarvitamine mitte ainult suitsetaja enda, vaid ka teda ümbritsevate inimeste tervist,» selgitas Saapar.
«Selleks on avatud tasuta nõustamiskabinetid. Nõustaja abil võib tubakast loobumise tõenäosus olla mitmeid kordi suurem kui üksi loobumist katsetades,» lisas TAI ekspert ja tubakast loobumise nõustaja Tiiu Härm. Kabinettides nõustavad loobujaid tema sõnul spetsiaalse koolituse läbinud tervishoiutöötajad, kes vajadusel määravad ka loobumist toetavat medikamentoosset ravi.
Koostöös tervise arengu instituudiga aitavad tubakatarvitamise vähendamisele kaasa ka kõik suuremad Eesti apteegiketid.
Tubaka mõjust tervisele ning nõustamiskabinettide info leiab uuenenud veebilehelt tubakainfo.ee.
Rahvusvahelist tubakavaba päeva tähistatakse maailma terviseorganisatsiooni (WHO) algatusel iga aasta 31. mail alates 1987. aastast. Sel päeval juhitakse üleilmset tähelepanu tubakatarvitamise suurele levikule ja sellest tulenevatele terviseriskidele, mille tagajärjel sureb aastas ligi kuus miljonit inimest.