/nginx/o/2016/05/31/5455203t1ha12e.jpg)
Ravimiameti liitmine teiste asutusega ei anna kokkuhoidu, kuid on oht, et mitmed oma ala spetsialistid lahkuvad ametist ja patsientide ohutus kannatab, leiab 16 aastat maailma terviseorganisatsiooni peakorteris Genfis ravimite regulatsiooni ala juhtinud ravimiameti esimene peadirektor Lembit Rägo.
Lembit Rägo rääkis intervjuus Eesti Arstile, et Taani tegi sarnase liitmise, mis ebaõnnestus, kirjutab Med24. Liidetud asutused lahutati taas. «Hea oleks teiste vigadest õppida,» rääkis Rägo. «Liitmine võib paberil ja poliitikute silmis olla atraktiivne, aga peaks arvestama, et ravimitega tegelemine nõuab eriteadmisi ja ravimiamet ei sarnane teiste ametitega. Taanis lahkusid paljud head eksperdid sisult täiesti erinevate asutuste liitmise järel ametist. Ka meil on oht, et andekamad inimesed lahkuvad. Kui nad kord on läinud, siis nad üldjuhul tagasi ei tule, aga kust väikeses riigis uusi võtta?»
Rägo lisas, et tema liitmisest kokkuhoidu ei näe, sest ravimiamet ei koorma Eesti riigi eelarvet. Samas võib liitasutuse prioriteetide muutuse tõttu halveneda ravimijärelevalve ning seeläbi ka patsientide ohutus. Ta selgitas, et Euroopa Liidu ravimite kontrolli süsteem töötab kahel tasandil, üks on ELi ja teine liikmesriigi tasand. Need on omavahel tugevalt integreeritud. Ravimiametid hindavad kollektiivselt näiteks uusi ravimeid ja annavad müügilube. Seda rahastatakse ELi keskkassast.
«Kui ravimiametist lahkuvad kompetentsed spetsialistid ja seetõttu näiteks Eesti seal enam ei osale, siis Eestile sealt enam raha ei tule, » ütles Rägo. Tema sõnul elab ravimiamet suures osas sellest rahast, mille ta ise Euroopas koju toob. Probleem võib Rägo hinnangul tekkida siis, kui Eestis tahab keegi midagi arendada, aga riigis ei ole eksperte, kelle käest nõu küsida.
Täispikka intervjuud Lembit Rägoga saab lugeda juunikuu Eesti Arstist.