Ravimifirmad püüavad avalikustamisega oma mainet parandada

Kui arst on käinud ravimifirma kulul erialasel seminaril, siis ravimitootjad teevad selleks kulunud summad avalikuks. Foto: SCANPIX

Euroopas tegutsevad ravimifirmad teevad oma maine parandamiseks pretsedenditu sammu, avalikustades arstide peale kulutatavad summad.

«Kui te küsiti inimeselt tänaval, millisena neile  tunduvad  arstide ja ravimifirmade vahelised  suhted, siis üsna mitmed ütlevad, et eks seal midagi kahtlast toimub,» rääkis ravimifirmade liidu juht Riho Tapfer. Ta lisas, et kuna tänapäeval põhineb kõik usaldusel, siis nüüd püüab ravimitööstus  lahti saada aastakümnete tagusest kuvandist, et arst on motiveeritud teatud ravimeid välja kirjutama. «See kuvand saadab ravimisektorit liiga kaua,» on Tapfer veendunud.

Tema sõnul peaks Euroopa ravimifirmade otsus alates 1. juunist avalikustada arstile kulutavad summad tooma selgust ja tekitama usaldust selle tööstusharu vastu. «Kui tädi Maali vaatab arsti ja mõtleb, mis suhted tohtril ka ravimitegijatega on ja tegelikult on see info avalik, siis see muudab tervishoidu paremini arusaadavaks,» on ravimitootjate esindaja veendunud.

Nii ongi alates 1. juunist võimalik ravimitootjate kodulehelt järele vaadata, milliste arstide seminaridel käimisi on ravimitööstus kinni maksnud või kui palju on ravimifirma maksnud arstile mõnel koolitusel esinemise eest. «Mõnel tekib küsimus, kas see pole mitte äärmuslik, tehes avalikuks arstile makstava töötasu, mida koolitusel esinemine sisuliselt on, aga me peame selle tegema, et kümne aasta pärast oleks arstide ja ravimitootjate vahelise suhtlemise kuvand hoopis teine,» on Tapfer veendunud.

Kuigi liitu kuuluvad ravimifirmad on enda poolt lubanud avalikustada kõik rahalised suhted arstide ja apteekritega,  siis tegelikult sõltub kõigile nähtavaks tehtud info  arstist. Kui meedik pole oma andmete avalikustamisega nõus, siis ravimifirma seda avalikuks teha ei tohi. Tapferi sõnul on Eestis u 4000 arsti, kellest 300 on rahalised kokkupuuted ravimitootjatega. Tapferi sõnul on 86 protsenti neist olnud avalikustamisega nõus, mõned veel kahtlevad ja iga kümnes pole seda lubanud.

Kuigi Tapferi sõnul on tegu olulise muudatusega, siis Eestis see väga suuri muutusi kaasa ei too, sest meil on pea kümmekond aastat meedikute ja ravimifirmade omavahelised suhted seadustega korralikult reguleeritud, erinevalt näiteks Lätist.  

Tema sõnul on möödas need ajad, kui arstil oli rinnataskus nelja firma logoga pastakad või käsimüügiravimi nimi pandi kirja ravimi logoga märkmepaberile, sest ravimitootjate liidu eetikakoodeksi järgi on kõik kingitused keelatud. «Eks olgem ausad, on juhuseid, kus arvatakse, et see on nii odav, et  see ei ole kingitus, aga küsimus ei ole summas.  Ravimitootjate liidu liikmed ei või kinkida,» rääkis Tapfer.

Ta lisas, et lõplikku garantiid sellise patustamise vastu ei saa anda ükski koodeks ega seadus, aga ravimifirmad on omalt poolt vähemalt kõik teinud. Ta lisas, et näiteks seaduse järgi võib ravimifirma teha arstile kingituse, mille väärtus ei ületa 6.40. «See summa  on vanast ajast jäänud, kui kehtis piir 100 krooni,» selgitas Tapfer.

Kui keegi leiab uurides, et tema arst on käinud ravimifirma kulul koolitusel või saanud koolitusel esinemise eest tasu, siis ei maksa Tapferi sõnul sellest lasta end häirida. «Pigem võiks tädi Maali tunda uhkust selle üle, et tema arst on nii hinnatud, et saadetakse välismaale uusi teadmisi saama ja ta jagab neid pärast oma kolleegidelegi,» oli ta kindel.

Küsimusele, miks üldse peaksid ravimifirmad maksma kinni tohtrite reisid uute ravimite tutvustusele, oli Tapferil kiire vastus – haiglatel seda raha ei ole. «Aga teatud juhtudel ei peakski keegi teine selle koolituse eest maksma, sest kui tootja tuleb välja uue ravimiga, siis minu arvates on see tema kohustus koos arstidega selle head ja vead välja tuua ja seda teadmist teistega jagada,» rääkis Tapfer.

«Ega maailm 2. juunist ei muutu, muudatus toimub pikema aja jooksul, kui kasvab peale põlvkond, kes enam ei mäleta reklaami arstikabinetis,» on Tapfer realistlik.

Tasub teada

• andmete esmakordne avalikustamine toimub 1. juunil 2016 aasta 2015 andmete põhjal. Andmeid hakatakse avalikustama iga aasta 1. juunil.  Andmed peavad olema avalikud kolm aastat peale esmakordset avalikustamist;
• andmed avalikustatakse iga liikme veebilehel (või kontserni lehel) eesti keeles, vajadusel inglise keeles. Iga liikme veebilehel on kirjeldatud ka metoodika, mida kasutatakse andmete ettevalmistamisel ja avalikustamisel kaasaarvatud mitmeaastaste lepingute, käibemaksu ja muude maksuaspektide, valuuta ning avalikustamise aja ja suurusega seotud küsimused;
• tasud avalikustatakse eurodes, märkides netosumma, mitmeaastaste lepingute tasud avalikustatakse aruandeaasta tegeliku väljamakse suuruses;
• tervishoiutöötajatele ja apteekritele ning tervishoiuteenuse osutajatele kas otseselt või kaudselt makstavate annetuste või stipendiumite, sündmuste registreerimistasude, reisi- ja majutuskulude ning teenuse- või konsultatsioonitasudena makstavate tasude avalikustamine toimub isikustatult ning uuringute ja arendustegevuste raames makstavate tasude avalikustamine toimub summeeritult.