/nginx/o/2009/05/15/179298t1h59a5.jpg)
Kui ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute üldarv püsis aasta esimesel nädalal jätkuvalt stabiilsel tasemel, siis grippi haigestunute osakaal nende hulgas on hakanud kasvama.
Gripp on hakanud Eestis juba laialt levima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alanud aasta esimesel nädalal (3.-9.jaanuar 2011) pöördus arstide poole 4258 ülemiste hingamisteede viirusnakkustega patsienti, neist 38 protsenti olid lapsed.
Haigestumine gripisarnastesse nakkustesse kasvas eelneva nädalaga võrreldes 50 protsendi võrra. Selle järgi võib hinnata grippi haigestumuse intensiivsust Eestis keskmiseks ja levikut laialdaseks. Grippi diagnoositi Jõgevamaal, Tartumaal, Harjumaal, Lääne-Virumaal ja Tallinnas.
Esimesel nädalal sai positiivse kinnituse 27 A-gripi proovi ja 2 B-gripi proovi. Gripiviiruste osakaal moodustas laboratoorse kinnituse saanud proovidest vastavalt 39 protsenti A gripiviirust ja 3 protsenti B gripiviirust.
Paragripiviiruste osakaal on 32 protsenti, adenoviiruste - 19 protsenti, viis protsenti oli RS viiruseid ja veidi üle ühe protsendi metapneumoviirust.
29-st Euroopa Liidu liikmesriigist 17 on teada andnud grippi haigestumise tõusust.
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel on haigestumuse intensiivsus kõrge Taanis, Iirimaal Inglismaal ja Norras, madal - Austrias, Küprosel, Tsehhis, Lätis, Leedus, Poolas, Slovakkias, Sloveenias, Rootsis ja Ungaris. Teistes riikides hinnatakse haigestumuse intensiivsust keskmiseks.