/nginx/o/2016/06/01/5460201t1hb0c1.jpg)
Ravimiameti statistika kohaselt sai mullu ravimifirmadest enam kui 10 000 eurot teadusasutuse või erialaorganisatsiooni korraldatavatel üritustel osalemiseks seitse arsti, suurim toetussumma oli 25 844 eurot.
Seitse arsti said mullu ravimifirmadelt üle 10 000 euro toetust (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurima summa sai mullu Tartu ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja Hele Everaus, vahendab BNS. Kulutused olid seotud erialaürituste külastamisega.
Näiteks käis Everaus mullu 6400 euro eest neljapäevasel Ameerika vere- ja üdisiirdamise ühingu aastakonverentsil San Diegos, mille eest tasus Roche Eesti OÜ. 4076 eurot sai ta Octapharmalt, et osaleda onkoloogiakonverentsil Orlandos ja 3286 eurot Celgene Corporationilt osalemaks Orlandos USA hematoloogiaühingu aastakonverentsil.
Teised arstid said samuti toetust valdavalt rahvusvahelistel erialakonverentsidel osalemiseks. Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) kardioloogiakeskuse teadusjuht Margus Viigimaa sai toetust 12 701 eurot, Tartu ülikooli kliinikumi nahahaiguste kliiniku juhataja Külli Kingo sai toetuseks 12 193 eurot.
PERH-i onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhata Helis Pokker sai toetuseks 11 275 eurot, Ida-Tallinna keskhaigla onkoloogiakeskuse juhataja Kristiina Ojamaa sai toetuseks 11 233 eurot, reumatoloog Sandra Tälli sai toetuseks 10 378 eurot ja nefroloog Külli Kõlvald 10 103 eurot.
Ravimiameti statistika kohaselt said arstid ja apteekrid ravimifirmadelt mullu teadusasutuse või erialaorganisatsiooni korraldatavatel üritustel osalemiseks rekordsuuruses toetuse 1,6 miljonit eurot. Enim toetust maksis arstidele ja apteekritele kokku Roche Eesti OÜ: 141 160 eurot 60 isikule, mis teeb keskmiselt 2353 eurot ühe inimese kohta.
Arstide liidu juhatuse ja ravimitootjate liidu eetikakomisjoni liikme Indrek Oro sõnul on ravimitööstuse areng olnud viimastel aastakümnetel väga kiire ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine võib seda lähitulevikus veelgi kiirendada. «Paratamatult on suurenenud ravimeid kui kõrgtehnoloogilisi tooteid igapäevaselt kasutavate arstide teadlikkuse tõstmise vajadus,» ütles Oro.
Ta selgitas, et ravimitööstuse innovatsiooni rakendamiseks inimeste teenistusse, haiguste varajaseks diagnoosimiseks, ravimite tõhusamaks kasutamiseks ning uue tehnoloogia omaduste, mõjude ja ka kõrvalmõjude selgitamiseks korraldavad eriala kutseliidud arstidele rahvusvahelisi konverentse.
«Konverentsi programm keskendub eriala arendamisele ja parimale tõenduspõhisele ravile ning sellel osalemist toetavad ravimitootjad, tasudes arstide eest osaliselt sõidu, toitlustamise, majutuse ja registreerimistasud,» rääkis Oro.
Alates 2016. aasta alguses avaldavad Euroopa ravimitootjate assotsiatsiooni liikmed andmed tasude kohta, mida nad 2015. aastal tervishoiutöötajatele, apteekritele ja tervishoiuorganisatsioonidele maksavad.
«Tootjate võimalus koolituste ja täienduste toetamisel jääb järjest väiksemaks. Samas ei ole ka hetkel ette näha, kes võiks selle kohustuse piisavas mahus enda kanda võtta, aga tõenäoliselt peavad nii tervishoiuteenuse osutajad kui arstid ise suuremas osas koolitus- ja täienduskulusid katma, rääkis ravimitootjate liidu juhtaja Riho Tapfer.
Ta lisas, et loodab isiklikult, et ühel hetkel sisaldavad raviteenuste hinnad ka koolitusi ja täiendusi, mis on vastavuses tegelike vajadustega.