Supervaktsiin võib aidata kõige surmavamate haiguste vastu

Malaariat põhjustavad algloomad levivad troopiliste sääskedega. Foto: Reuters/ScanPix

Oxfordi ülikooli teadlane Adrian Hill töötab välja vaktsiini, mis võib aidata nii möödunud aastal 430 000 inimest tapnud malaaria kui ka näiteks HIV vastu.

Inglismaal asuva Edward Jenneri vaktsiiniuuringute instituudi direktor ja Oxfordi ülikooli teadlane Hill töötab koos kolleegidega välja uudset vaktsiini, mis võib peagi kaitsta inimesi nii malaaria, kui ka näiteks HIV, C-hepatiidi, Zika ja tuberkuloosi vastu, vahendab CNN. Hilli lahus erineb oluliselt seni olemasolevatest vaktsiinidest, sest see koosneb kahest erinevast osast.

Malaaria vastase vaktsiini väljatöötamise mõte tekkis Hillil 20-aastaselt ülikoolis arstiteadust õppides. Toona reisis ta läbi Aafrika, kus ta nägi, missuguseid piinu põhjustab sealsetele inimestele malaaria. Sellesse haigusesse nakatus üksnes 2015. aastal 214 miljonit inimest, kellest 430 000 suri. Varem langes malaaria ohvriks koguni miljon inimest aastas.

«Kui malaaria oleks uus haigus, mis tapaks korraga pool miljonit inimest, siis oleks lahti ülemaailmne paanika,» rääkis Hill. Malaaria tõttu igal aastal surevate inimeste arv on vähenenud peamiselt putukavõrkude ja putukamürkide kasutamise ning ravivõtete paranemise abil. Nüüd on aga kasvanud putukamürgi suhtes immuunsete sääskede ja ravimite suhtes resistentsete malaariat põhjustavate algloomade arv.

Hill on malaaria vastase vaktsiini väljatöötamisega tegelenud juba üle 20 aasta ja katsetanud üle 55 vaktsiini, mis on kõik lõpuks kasututeks osutunud. Kui mõned inimesed annaksid selle aja peale alla, siis Hill on veendunud, et iga ebaõnnestunud katsetus on sammuke lähemale tõeliselt tõhusa vaktsiini leidmisele.

Vaktsiin toimib uudsel moel

Tavaliselt toimivad vaktsiinid nii, et panevad keha uskuma, et on haigustekitajaga nakatunud. Seetõttu hakkab organism tootma antikehasid, mida saab kokkupuutel tõelise haigustekitajaga selle hävitamiseks kohe kasutada. Malaaria vastu võitlemiseks sellest lihtsast süsteemist siiski ei aita, sest nii nagu paljud teisedki inimkonnale nuhtluseks olevad haigused on malaaria väga keerulise ehitusega.

Malaariat põhjustav Plasmodiumi-nimeline parasiit ründab keha mitmel erineval moel, tal on keeruline erinevate arenguetappidega elutsükkel ja tuhandeid geene rohkem kui paljudel teistel tõvestavatel algloomadel. «Malaarial on 5000 geeni ja tuleb välja selgitada, missuguseid neist on kõige parem vaktsiini panna,» sõnas Hill. Organismi viidud malaaria kehad toodavad seal valke, mis panevad keha haigustekitaja vastu võitlema.

«Ajalugu näitab, et püüded inimesi malaaria vastu üksnes antikehadega kaitsta on luhta läinud,» rääkis Hilli endine kolleeg Helen Fletcher, kes on nüüd õppejõud Londoni hügieeni ja troopilise meditsiini koolis (London School of Hygiene and Tropical Medicine). Just seetõttu otsustas Hill täiesti uue lähenemise kasuks.

Hilli tiim püüab vaktsiiniga äratada kehas olevate T-rakkude tähelepanu, millest on luubi alla võetud CD8 T-rakud. Need rakud suudavad tappa ükskõik missuguse nakatunud raku, kaasa arvatud vähirakud. Hilli eesmärk on panna keha neid piisavas koguses tootma.

Selleks on tema meeskond loonud kaks viirust, mille pärilikkusaine DNA on nakatatud malaariat tekitava parasiidiga. Viirust sisaldavad vaktsiinid viiakse kehasse kahes järgus: esmalt valmistatakse keha ette ja seejärel tugevdatakse immuunsüsteemi vastust haigustekitajale.

Malaaria vastase kaitse tekitamine algab organismi nakatamisega modifitseeritud adenoviirusega ja hiljem modifitseeritud viirusega Vaccinia Ankara. Hilli sõnul ei ole see sugugi tavapärane lähenemine, sest tavaliselt toimivad vaktsiinid nii, et inimene saab kas ühte lahust ühe korra või kaks-kolm korda sama lahust.

Katsed andsid suurepäraseid tulemusi

«Mäletan, kus seisin, kui nägin esmakordselt vaktsiini mõju, mitte inimestele, vaid hiirtele. Kui enne ei olnud ühelgi hiirel malaaria vastast kaitset, siis korraga oli see igal hiirel,» meenutas Hill. See oli 1996. aastal. Varem oli sarnaste katsetega õnnestunud saavutada malaariavastane kaitse vaid viiendikul hiirtest. Uudset meetodit edasi arendades õnnestus teadlastel panna hiirte organism tootma tuhandeid T-rakke.

Hiljuti katsetati Hilli vaktsiini ka inimeste peal. Kenyas sai seda 121 täiskasvanut, kellest 67 protsenti saavutas malaaria vastse kaitse kaheksaks nädalaks pärast vaktsineerimist. «See on tõenäoliselt malaaria vaktsiini valdkonnas parimaid tulemusi, mis kunagi on saavutatud,» rääkis Hill.

Nüüd soovib Hill vaktsiini katsetada imikute peal, lootes nii inimeste malaariasse haigestumise täielikult ära hoida. Nii soovib teadlane haigustekitajast ette jõuda, sest enne kuuekuuseks saamist malaariasse nakatuda ei ole võimalik. Kui järgmisel aastal vastsündinute peal vaktsiini edukalt katsetada õnnestub, siis loodab Hill saada vaktsiini laialdaseks kasutamiseks loa juba 2025. aastal.