Oluline asi, mida päikesekreemi valides jälgida

Päikesekreem ei kaitse nahahaiguste eest. Foto: Panther Media/Scanpix

Päikese käes tekitavad ravimitest tingitud lööbeid UVA-kiired, mistõttu tuleb kaitsekreemi valides jälgida, et see sisaldaks UVA-kaitset, rõhutab dermatoveneroloogia residentarst Bret Kuldsaar.

Kuldsaare sõnul võivad mõned nahahaiguste puhul kasutatavad preparaadid reageerida UV-kiirgusega ja tekitada päikesetundlikkust. Näiteks võivad päikesega reageerides löövet tekitada nahahaiguste raviks kasutatavad antibiootikumid. Seetõttu peab nahahaiguste puhul kindlasti kasutama päikesekaitsekreeme, kuid veel parem oleks end otsese päikesevalguse eest kaitsta näiteks kübaraga. 

Päikesekaitsekreemi valides peaks jälgima UVA-kaitset. «SPF, millest kõik räägivad, näitab meile ainult UVB-kaitset,» ütles Kuldsaar. Ta lisas, et päikesekaitsekreemi pakendil võiks olla märgitud nii SPF kui ka UVA, soovitatavalt peaks kreem sisaldama tsinkoksiidi või titaandioksiidi. Mõlemad preparaadid kuuluvad «füüsikaliste päikesekaitsevahendite» hulka, mis annavad parema kaitse kui keemilised päikesekaitsekomponendid.

Kuldsaare arvates kasutavad inimesed päikesekaitsekreemi liiga vähe. «Täiskasvanud inimese kogu keha katmiseks kulub keskmiselt umbes pitsitäis kreemi, mistõttu ühest kreemipudelist neljaliikmelisele perekonnale kogu suveks kindlasti ei jätku,» ütles ta.

Päikesekreemi peaks peale kandma umbes 30 minutit enne päikese kätte minekut. Rannas olles peaks kreemikihti uuendama iga kahe tunni tagant; kui käiakse ujumas, siis veelgi tihedamalt.

Loe pikemalt ajakirjast Apteeker.