Spetsialist: peavaluga ei tegele tänapäeval üksnes arstid

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tugevad peavalud on tõsine probleem, millega tuleks kindlasti arsti poole pöörduda.
Tugevad peavalud on tõsine probleem, millega tuleks kindlasti arsti poole pöörduda. Foto: Janerik Henriksson/TT News Agency/Scanpix

Peavaluga tegelemisel on kasvanud teiste erialade roll, kaasatud pole vaid arstid, rääkis peavalukonsultant Ria Bhola, kes rõhutas õdede rolli peavaluga tegelemisel.

«Peavaluga tegelemisel on kasvanud teiste erialade roll, kaasatud pole vaid arstid,» rääkis Bhola, Med24-le antud intervjuus. «Näiteks on väga väärtuslikud peavaluõed. Kui arst on diagnoosi pannud, saab õde patsienti kogu protsessi jooksul toetada ja juhtida, optimeerida ravi, tegeleda kontrolliga. Õel on ülioluline roll probleemid tuvastada ja ennetada nende tekkimist – näiteks mis puudutab ravi, ravimite koostoimeid, kõrvaltoimeid, aga ka patsienti harida ja toetada, et nad väljakirjutatud ravi jätkaksid.»

Bhola sõnul on kroonilise peavalu ravimisel kõige olulisem arsti ja patsiendi koostöö, sest nii saab arst haiguse ravimiseks vajaliku info. See ei tähenda siiski peavaluga saadud halbadest kogemustest jutustamist, vaid haiguse diagnoosimiseks vajalike detailide andmist. «Paljud primaarse peavalu patsiendid on jäänud tähelepanuta või saanud valediagnoosi. Ka see on üks osa, millele tuleb kommunikatsioonis tähelepanu pöörata, kinnitades patsiendile, et sul on vastav väljaõpe, kogemus ja ekspertiis nende peavaludega tegelemisel,» lisas Bhola.

Perearstid peaksid Bhola hinnangul oskama diagnoosida tavalisemaid migreeni vorme ja pingetüüpi peavalu. Kui aga tekib kahtlus, et peavalu põhjused on teistsugused või on raskusi peavalutüüpide eristamisega, siis peaks patsiendi suunama neuroloogi juurde. Suunamisel tuleks silmas pidada, et peavalupäevikut pidavatel inimestel kulub arsti vastuvõtul vähem aega. Ka siis, kui arstil tekkib kahtlus, et tegu on migreeniga, võib ta paluda patsiendil päevikut pidada ja nädala-kahe pärast tagasi tulla.

«Liiga paljud migreeni ja primaarse peavalu patsiendid käivad kliinikust kliinikusse, arsti juurest arsti juurde või kasutavad liigselt käsimüügiravimeid – kui perearst broneerib patsiendile topelt vastuvõtuaja ning paneb diagnoosi, patsient hakkab saama ravi, näiteks beetablokaatoreid, mille kasutamises perearstidel on kogemus olemas, on sellel patsiendil juba ravieelis. Kahtluse korral peaks patsiendi siiski edasi suunama,» selgitas Bhola.

Tema sõnul on tänapäeval üha enam multidistsiplinaarseid peavalukeskuseid. «Kui peavaluga tegeleb meeskond, on patsientide tulemused paremad ja nad on optimistlikumad. Patsiendid tunnevad, et neid võetakse tõsiselt – peavaluga tegelev meeskond saab aru nende probleemi tõsidusest ning patsiendilt võetakse eelnevalt kaasneda võinud mure ja ärevus, et tegu polegi «päris» probleemiga» selgitas Bhola.

Uutest ravimeetoditest tõi peavalukonsultant esile transkraniaalse magnetstimulatsiooni, millel ei ole tema sõnul kõrvaltoimeid nagu ravimitel. Seda magnetvälja abil toimivat meetodit on Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias migreeni raviks kasutatud juba 30 aastat ja üldiselt on see Bhola sõnul ohutu, kuid osale inimestele on see ka vastunäidustatud – näiteks patsientidele, kellel on epilepsia või metallimplantaate.

Loe intervjuud Ria Bholaga Med24st.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles