Riik jätab töötukassat eiravad puudega inimesed rahast ilma

Edaspidi tuleb puudega inimestel hakata aktiivselt tööd otsima. Foto: Fred de Noyelle /picture-alliance /Godong/Scanpix

Selle aasta 1. juulist peavad osaliselt töövõimelised inimesed hakkama aktiivselt tööd otsima, sest muidu võetakse neilt toetus ära.

Kui varem piisas töövõimetuspensioni saamiseks töövõimet vähendava puude või tervisehäda olemasolust, siis nüüd hakatakse maksma töövõimetoetust. Kui täieliku töövõimetuse korral inimest tööle ei sunnita, siis osalise töövõime toetuse saamise üheks oluliseks eelduseks on see, et inimene kas töötab, on hõivatud tööga võrdsustatud tegevusega või otsib aktiivselt tööd.

«Töövõimetoetust on õigus saada 16-aastasel kuni pensioniealisel inimesel, kellel on töövõime hindamise tulemusena tuvastatud osaline või puuduv töövõime,» rääkis töötukassa juhatuse liige Erik Aas. «Lisaks on sätestatud niinimetatud aktiivsusnõue, mille osalise töövõimega inimesed peavad täitma, et toetust saada.»

Aasi sõnul on loetelu tegevustest, mis õiguse toetusele annavad, üsna pikk. «Seaduses on 14 punkti, aga lühidalt öeldes makstakse osalise töövõime korral toetust siis, kui inimene töötab, on hõivatud tööga võrdsustatud tegevusega või otsib tööd. Võrdsustatud tegevused on näiteks alla kolmeaastase lapse kasvatamine, õppimine ja ajaasendus- või reservteenistuses viibimine,» selgitas ta.

Kui inimene ei tööta ega tegele ühegi tööga võrdsustatud tegevusega, siis tuleb tal edaspidi koostöös töötukassaga pidevalt tööd otsida, sest muidu tekkib oht toetusest ilma jääda. «Kui inimene esimesel korral ei osale mõjuva põhjuseta nõustamisel, ei täida tööotsimiskava või ei võta vastu sobivat tööd, siis on õigus peatada töövõimetoetuse maksmine kümneks päevaks. Juhul kui ta teistkordselt mõjuva põhjuseta ei täida neid nõudeid, siis on õigus peatada toetuse maksmine 30 päevaks. Kui see juhtub kolmandat korda, ei ole aktiivsusnõuded täidetud, siis on meil seaduse järgi kohustus töövõimetoetuse maksmine lõpetada,» rääkis Aas.

Tema sõnul on siiski oluline tähelepanu pöörata sellele, et toetust ei võeta ära kergekäeliselt. «Sanktsioonid rakenduvad ikkagi siis, kui inimene teadlikult ja tahtlikult ei tee koostööd ja rikub kokkuleppeid,» sõnas Aas. «Nende meetmete mõte ei ole mitte inimestelt toetuse äravõtmine, vaid nende aktiivsena hoidmine, et nad teeksid ka ise seda, mida nad teha saavad. Esmalt selgitame oma klientidele põhjalikult nende õigusi ja kohustusi. Teisalt selgitame ka alati välja, mis olid põhjused, kui inimene ei osalenud nõustamisel või ei täitnud tööotsimise kava.»

«See, mille me inimesega kokku lepime, peab olema talle ka jõukohane,» lisas töövõimetoetuse osakonna juhataja Kai Sipp. «Kui inimene puudub näiteks nõustamiselt tervislikel põhjustel, siis see on mõjuv põhjus ja sel juhul toetust ära ei võeta.»