Universaalne vähivaktsiin võib peagi tõeks saada

Peagi võib vähk saada saatuslikuks väiksemale arvule inimestele. Foto: Rui Vieira/PA Wire/Press Association Images/Scanpix

Kui varem peeti universaalset vähivaktsiini üksnes helesiniseks unistuseks, siis nüüd väidab rühm saksa teadlasi, et see võib peagi saada vähivastase võitluse lahutamatuks osaks.

Vähk tabab elu jooksul väga paljusid inimesi ja vähivormide arvukust arvestades on universaalse vähiravi leidmine väga raske, kuid sellegipoolest tegelevad teadlased universaalse vähivaktsiini otsimisega, kirjutab ajakiri Nature. Vähi vastu võitlemiseks peab keha kõigepealt vähirakud ära tundma. Teoreetiliselt võiks see olla üsna lihtne, sest vähirakkudes ja nende pinnal on palju valke, mis ei ole kehale omased, kuid tegelikult langeb aja jooksul immuunsüsteemi võime neid ära tunda.

Uurimistöö autorid eesotsas Mainzi ülikooli onkoloog Ugur Sahiniga kasutasid vaktsiini väljatöötamiseks RNA-molekuli, mis sisaldab juhiseid valkude ehitamiseks. Kuna RNA laguneb suhteliselt kiiresti, ümbritseti molekulid rasvhapetest membraaniga. Nii saadi 250-nanomeetrise läbimõõduga osakesed süstiti verre, kus need «korjasid üles» põrnas ja teistes lümfikudedes asuvad immuunsüsteemi rakud.

See pani immuunsüsteemi organismile kahjulike osakeste vastu tegutsema ja valmistama antigeene, mille tulemusel hakkas keha tootma T-tapjarakke, mis asusid organismi sissetungija eest kaitsma.  

Esialgu tehti katseid hiirtega ja seejärel uuriti, kuidas mõjub vaktsiin inimestele. Vaktsiini saanud hiired jäid vähist puutumata, samas kui vaktsineerimata hiired surid kuu jooksul vähki. Kui hiirtel oli juba enne kasvajaid, siis hävitas vaktsiin need 20 päeva jooksul.

Kaugele arenenud melanoomiga patsientidega tehtud  uuringus püüti eelkõige välja selgitada, kas ravim on ohutu. Seetõttu ei ole teada, kui tõhus ravim on, kuid ka inimestel kasvas veres vähi vastu võitlevate T-tapjarakkude ja alfa-interferoonide hulk. Eemaldatud kasvajaga patsiendil ei tekkinud kasvaja seitsme kuu jooksul tagasi, teisel patsiendil pidurdus kasvajate kasv ja kolmandal muutus kasvaja koguni väiksemaks.

Nüüd soovivad teadlased vaktsiini veelgi rohkematel patsientidel katsetada ja uurida, kui tõhus see täpselt on. See, et vaktsiin võiks jõuda rohkemate patsientideni, on uurijate arvates vaid mõne aasta küsimus. Kui vaktsiin tõesti toimib, võib sellest teadlaste sõnul välja kujuneda universaalne, paljude erinevate vähivormide vastu aitav abinõu, sest RNA abil saab kehasse viia ükskõik missuguse kasvaja vastaseid antigeene.