Neurokirurg kaelatrauma saanud jalgpallurist: reeglina selline õnnetus halvatusega ei lõppe

Foto: Marko Saarm / Sakala

Suveaeg toob kaasa palju ujumisest, sportimisest kui ka näiteks batuudil hüppamisest tingitud kaelatraumasid. Kaelatrauma tõsisus ja tagajärg sõltub aga sellest, milline kaelaluulüli vigastada sai.

Tänane Postimees kirjutas Navi Vutiseltsi kaitsja Arli Maalaga juhtunud õnnetusest, mil jalgpallimängus aset leidnud kokkupõrke käigus murdis ta kaelaluulüli. Maala viidi koheselt Tartu haiglasse, kuid diagnoosi määramise järel ei peetud operatsiooni vajalikuks. «Öeldi, et lülid püsivad ise paigal,» sõnas ta, lisades, et järgmine arstlik kontroll määrati 15. juuliks, mil selgub, kuidas ta õnnetusest paranenud on.

TÜ kliinikumi närvikliiniku neurokirurgi Jaan Eelmäe sõnul on taoline sporditrauma suhteliselt haruldane, kuid üsna riskivaba. «Kaelatrauma sõltub sellest, mida kõrgem kaelalüli vigastada sai - seda suurema riskiga see on,» märkis ta. Maala trauma puhul oli tegu seitsmenda kaelaluulüli murruga, mis võib neurokirurgi kinnitusel valu ja ebamugavust põhjustada ning vajab paranemiseks aega, kuid reeglina selline õnnetus halvatusega ei lõppe.

Tavaliselt oskavad kogenud sportlased oma keha osavalt juhtida, kuid risk igasugusteks traumadeks on sellegipoolest olemas. Mida tugevam on sportlase treenitus, seda väiksem on Eelmäe arvates ka õnnetuste oht. «Tänapäeval on igasugused tugevdustega vestid, mis aitavad seljatraumasid vältida, Ameerika jalgpallis ka kiivrid, mis kaitsevad kaelatraumade eest. Päris riskivaba sport see kindlasti ei ole, kuna jalgpallis esineb sageli peaga kokku hüppamisi, verevalumeid, peapõrutusi jne,» rääkis ta.

Eelmäe väitel esinevad raskeimad ja traagilisemad kaelatraumad eelkõige suviti seoses vette kukkumiste või hüppamistega. «Näiteks basseini on hüpatud nii, kui üks inimene hüppab teisele peale. Hüppamise käigus võivad vigastused tekkida, kuna keha raskust ei saa õhus muuta ning raskus läheb kaelale, selle tõttu on tekkinud trauma,» kirjeldas ta.

Järgmised tõsised kaelatraumad tekivad autoavariisse sattunud inimestel, eriti juhtudel, mil turvavöö oli kinnitamata. Neurokirurg märkis ebaturvalise atraktsioonina veel ära ka batuudi, mille peal hüpates juhtub nii mõnigi venitus ja põrutus või ka murd, mis on vajanud kirurgilist abi. Sel aastal ei ole veel tõsisemaid batuudil hullamisest tingitud õnnetusi juhtunud.

Kui õnnetus on juba juhtunud, tasub uurida, kuidas inimene end tunneb ning kas on võimeline omal jalul kõndima. Kui käed-jalad ei liigu, siis peaks teda transportima ainult lamavad asendis. «Kui kaelatrauma järgselt on kehas surinatunne või esineb nõrkusemoment, siis peaks kindlasti kiirabi poole pöörduma ja nemad saavad vastavalt korraldada transpordi,» soovitas Eelmäe ning lisas, et kui inimene on samal ajal teadvusel, siis hoiab keha murdunud kohta suhteliselt hästi paigal.