Stressil võib olla otsene seos toitumisega

Foto: Panther Media/Scanpix

Stress on pingeseisund, mis tekib siis, kui inimese võimalused ja keskkonna nõudmised ei ole tasakaalus. Viimastest uuringutest selgub, et toitumisel on otsene seos stressiga. Toiduga piiramine võib viia depressioonini.

Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi tervise edendamise lektor Inga Villa andis ülevaate värskest uuringust, kus selgitas toitumiskäitumist kui üht stressi põhjust. Stress on pingeseisund, mis tekib siis, kui inimese võimalused ja keskkonna nõudmised ei ole tasakaalus. Selgeks on tehtud, et stressi mõju organismile on laastav. Seetõttu võivad tekkida erinevad kehakaalumured, immuunsüsteemi nõrgenemine, veresuhkru kõikumised ja ühtlasi suureneb mitmesuguste haiguste risk. Samuti on stressiga seotud südame-veresoonkonnahaigused, diabeet, seedeelundkonnahaigused ja psüühilised häired.

Stressil on mõju ka toitumiskäitumisele

Uuringust selgus, et söömist peetakse tihti üheks viisiks tulla toime stressiga. Iseloomulikult tarbitakse kiirtoitu, jäetakse toidukordi vahele ja loobutakse hommikusöögist. Samuti tarbitakse ülemäära palju kohvi ja energiajooke ning rasva- ja suhkrurikkaid toite. Stressis inimene ka näksib sagedamini ja hakkab suurema tõenäosusega pidama moedieeti või ennast suisa näljutama. Tervislikke puu- ja köögivilju sööb stressis inimene vähem.

Kui võrrelda mehi naistega, siis stressi tõttu kasvas tarbitud toidu kogus naistel rohkem. Rohkem suurenes toidu tarbimine nende inimeste hulgas, kes tavasituatsioonis pigem piirasid oma toitumist.

Toiduained, mida tarbiti stressisituatsioonis rohkem, olid reeglina need, mida tavaolukorras välditi kas kaalulangetamise või tervisega seotud põhjustel, näiteks kõrge kalorsusega rasvarikkad snäkid. Tarbimist põhjendati sellega, et nii saavutati parem enesetunne.

Lisaks selgus, et stress mitte ainult ei suurenda toidu tarbimist, vaid mõjutab ka toiduvalikut. Stressisituatsioon suurendas eriti naistel ebatervislike snäkkide tarbimist. 18–46-aastastel naistel seostus tajutud stress kõrgema kehamassiindeksi ja rasvumisega, väiksema kehalise aktiivsuse, suurema kiirtoidutarbimise ja suurema ajakuluga teleri vaatamisele.

Õnnehormooni kogus sõltub toitumisest

Õnnehormoon serotoniin mängib olulist rolli selles, kuidas me reageerime toidu rohkusele või vähesusele. Seratoniini puudus võib põhjustada ärevust, sundkäitumist ja mõtteid.

Serotoniini süntees sõltub aminohappest trüptofaanist. Trüptofaanirikkad toiduained on näiteks kaer, hirss, mandlid, pähklid, seemned, banaan ja šokolaad. Abilisteks serotoniini tootmisel ka vitamiinid C ja D, B6, magneesium, tsink ja oomega-3 rasvhapped. Seevastu valgurikkad toidud, nagu näiteks piim ja lihatooted ning kohv pigem raskendavad serotoniini tootmist.

Tuleb meenutada toiduainete valiku nelja põhimõtet, milleks on tasakaalustatus, mitmekesisus, mõõdukus, vastavus vajadusele. Soovitatav on päevas pidada kolm põhitoidukorda ja samuti kolm vahepala. Teatud ainete tarbimist on tarvis piirata.

Oluline on see, et tasub pöörata tähelepanu teatud toitainete saamisele, mida organism eriti stressisituatsioonis vajab. Need on näiteks valgud, B-rühma vitamiinid – närvisüsteemile ja lihastele. Samuti  A-vitamiin, mis on oluline nägemisele, nahale ja vereloomele. C-vitamiin on tähtis immuunsüsteemi tugevdamiseks ja ühtlasi langetab kortisooli taset. D-vitamiin on väga vajalik närvi- ja immuunsüsteemile, luudele ja südamele.

Stressiga toimetulek on eluliselt tähtis

Stressi juhtimine seisneb oskuses ennetada stressi, muuta stressi tekitavat olukorda ja lõõgastuda ning võimes viia organism tasakaaluseisundisse.

Tuleb teadvustada, mis on stressi allikad, mida nende puhul saab muuta, mida mitte. Palju aitab füüsiline tegevus ja sport, kuid oluline on ka sotsiaalne toetus, puhkus ja positiivne ellusuhtumine.