Pardiralli kingib lastele elu

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstnikud, käsitöölised ja disainerid on muutnud vannipardid ralli jaoks tõelisteks kunstiteosteks.
Kunstnikud, käsitöölised ja disainerid on muutnud vannipardid ralli jaoks tõelisteks kunstiteosteks. Foto: Eesti vähihaigete laste vanemate liit

Tuleval laupäeval toimub Kadrioru pargis taas kummipartide ujumisvõistlus, kus kõik soovijad saavad annetuse eest enda nimel võistlema saata vannipardi. Heateoga toetatakse vähihaigeid ha raskelt haigeid lapsi.

«Ka sellel aastal on võimalik pardinumbri ostmisega haigetele lastele raha annetada,» rääkis Pardiralli projektijuht Ragnar Põllukivi. «Peale vannipartide ujumisvõistluse on oodata ka kontserti, kloune, batuute ja töötuba lastele.»

Interneti kaudu müüakse 9300 pardinumbrit, viimased 700 jäävad 11. juunil Kadrioru pargis jagamiseks. See ei tähenda aga, et tasuks karta numbrist ilmajäämist. Kui varasematel aastatel üle 10 000 numbri ei ole müüdud, siis sel aastal hakatakse pärast 9300 numbri jagamist internetis jagama järjekorranumbreid alates 10 001st.

«Eile saabusid kõik 10 000 parti Tartust Tallinnasse, mistõttu on Põllukivi hinnangul «sportlased etteasteks valmis». Hea õnne korral võib teravama pilguga inimene ka oma pardi ära tunda, et talle veelgi paremini kaasa elada, sest vannipardid on sattunud sellised, et nad ujuvad vees külili või lausa kõht taeva poole. Numbrid on partide all.

Lapse vähk muudab pere elu alatiseks

«Lapse diagnoosiga koos võib pere oma endise elu unustada. Päris samasuguseks ei saa see enam kunagi, isegi siis kui haigus seljatatud, sest tõenäosus haiguse tagasi tulekuks on suur,» rääkis Põllukivi. «Esialgu on šokk suur ja kogu elukorraldus tuleb sättida ravi järgi ringi. Aja jooksul peab iga pere leidma oma normaalse elurütmi – vanemad käivad tööl, teised pere lapsed lasteaias või koolis. Mida kiiremini suudetakse leida elurütm, mis võimaldab elada elu ka väljapool haiglat ja haigust, seda täisväärtuslikumalt pere saab elada ning seda tervemad nad on hingelt.»

Just seda püüab Eesti vähihaigete laste vanemate liit oma ürituste, teraapiliste seminaride, perepäevade, nõustamiste ja muu abiga saavutada. «Soovime anda jõudu elada raskelt haige lapsega nii normaalselt kui vähegi võimalik,» rääkis ta. «Sel aastal on juba toetatud nelja peret, kes on abi saanud välismaal viibimisega seotud kulude katmisel ja ravimite ostmisel. Õnnetu lõpuga haiguse korral on peret toetatud ka lapse matmisel. Toetame näiteks kuueaastase poisi ravi, kellele haigekassa võimaldab suukaudsed ravimid, kuid raviskeem näeb lisaks ette ka Avastini-nimelist ravimit, mis maksab 24 000 eurot aastas. Ilma selle ravimita ei oleks lapsel ellujäämislootust,» lisas Põllukivi.

Suur abi on ka teraapilistest seminaridest, kus viibivad terapeut, vähihaiged lapsed ja noored ning nende pered. «Ühel koosviibimisel oli näiteks üks teismeline tüdruk kes rääkis oma võitlusest vähiga. Tal oli vähivorm, mis oli ajanud siirded üle kogu rindkere. Ta rääkis oma võitlusest ja sellest kuidas ta terveks sai. Selle kogemuse jagamise käigus  hakkas rääkima ka noor ema, kelle väike laps just sama diagnoosiga hiljuti haiglasse sattus. Teismelise iga öeldud sõnaga naasis silmnähtavalt elujõud noorde emasse. Sellist tuge ja abi ei ole rahaga võimalik osta.»

Pardiralli taga on suur vabatahtlike meeskond

«Juba siis, kui esimest korda sellest ideest Liis-Katrin Avandilt kuulsin, lubasin abiks olla ükskõik millega, mida suudan,»  rääkis Pardiralliga algusest peale seotud olnud vabatahtlik Ester Soidla. Tema kujundatud on Eesti vähihaigete laste vanemate liidu ja Pardiralli logod, kõikide seni toimunud rallide plakatid, flaierid ja bännerid ning meeskonna ja meenetena müüdavad särgid.

«Minu jaoks on oluline selle suur eesmärk ja ma väga usun headesse tegudesse. Sedasi ma kolm aastat tagasi hakkasingi pardirallile logo välja mõtlema. Pärast seda tuli üha rohkem tööd juurde: plakatid, flaierid, särgid, tassid, vihmavarjud, lipud ja muu, mis vähegi kujundamist vajas. Sel aastal sai meie logost Pariralli maskott Piilupai. Kujundust oleme üritanud hoida pigem lapsemeelsena, sest just nende pärast me seda teeme. Kolme aastaga on töö maht kasvanud päris korralikult, aga ma ei näe põhjust, miks ma seda tegema ei peaks.»

Moedisainerina töötav Soidla sõnul on inimesed, kelle palvel ta Pardiralli heaks töötab talle suureks eeskujuks. «See sünergia, mis Pardiralli tiimis toimub, on minu silmis vapustav ja väga inspireeriv, sest iga inimene, kes sellega seotud on, teeb tohutul hulgal tööd ja seda ainult heast südamest. Ma olen nende pärast nõus töötama ka pärast pikka töö-ja koolipäeva ning loovutama ilusad suveilmad arvuti taga, sest see, milline vaatepilt avaneb juunikuus Parirallil koha peal on väärt rohkem kui miski muu,» sõnas Soidla.

«Meil on 17 tublit inimest, kelle koormus ralli korraldamisel on kõige suurem. 11. juunil on meie meeskonnas kokku sada vabatahtlikku, kes hoolitsevad ürituse õnnestumise eest,» lisas Põllukivi.

Müüdid, mis ei vasta tõele

«Paljud arvavad siiani, et ostame igal aastal 10 000 parti ja siis viskame need ära. See ei ole nii. Kõik pardid on alati järgmisel rallil võistlusjoonel, sest kogume need alati finišis kokku. Selleks, et pardid kanalist merre ei seikleks on meil paigaldatud finiši taha kogu kanali laiuses ja sügavuses võrk, mis takistab neil minema ujumist,» selgitas Põllukivi.

Peavalu valmistas talle ka eelmisel aastal ühe veebikommentaatori märkus: «Pärast rallit toimus õhtul Kadriorus ilutulestik. Keegi kuri kommentaator kirjutas, et juba lasemegi kogutud annetusi vastu taevast. Nii see loomulikult ei olnud. Enamus meist juba magas oma kodus. Meie vabatahtlikud meeskonnaliikmed ei saa mingit tasu. Meie meeskonna õhtusöögil pärast rallit, peavad nad omast taskust söögid-joogid kinni maksma. Ainus mis nad saavad on tänutunne kõigilt rakselt haigetelt lastelt ja nende vanematelt. See ongi vabatahtlikus. Küll aga pani see kommentaar mõtte tööle ning nüüd on meile ilutulestikuga abiks sponsor. Kui seekord pauku ja vilet kuulda on, siis need oleme meie, kuid annetajate raha me õhku ei lase.»

Toetada tuleks kogu ravi

Põllukivi sõnul on Eesti vähihaigete laste vanemate liit seni laste vähiravi võimalusel toetanud kogu raviskeemi ulatuses, sest raviskeem on edukas ainut juhul, kui seda saab alustada võimalikult ruttu ja see tehakse täies mahus. «Lapsevanematele tuleb anda ka kohe kindlus, et kogu ravi on täies ulatuses kättesaadav. Nii saavad nad keskenduda kõige olulisemale – lapse heaolu tagamisele ravi ajal,» selgitas Põllukivi.

Sel aastal läheb osa Pardirallil kogutavatest annetustest Tartu ülikooli lastefondile, kes koguvad raha sondiga toitmist vajavatele raskelt haigetele lastele, kelle vanus on kolm kuud kuni 14 aastat. Kokku toetab Lastefond neid lapsi toidusegu ja sonditoitmiseks vajalike abivahendite kulude katmisel igakuiselt ligi 4200 euroga. Aastase toetamise korral kulub nendele lastele ligi 50 400 eurot.

2015. aastal sai Pardiralli kogutud annetustest abi kaheksa peret, keda toetati ravimite ostmisel, välismaal ravil viibimisega seotud kulude katmisel ja lapse matmisel. Lisaks said kõik Tallinnas ja Tartus haiglaravil viibivad lapsed osa seal läbi viidavatest loovteraapia tundidest, mis maksid kokku 38 400 eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles