Mineraalaine, mida Eesti inimestel tõsiselt napib

Seleeni saab süües parapähkleid. Foto: Panther Media/Scanpix

Eesti elanike seas tehtud uuringus tuvastasid teadlased ja eksperdid, et elanike keskmine seleenitase jääb oluliselt alla soovitusliku normi.

Uuringus määrati seleenisisaldus ligi neljasaja Eesti elaniku organismis, kirjutab terviseuudised.ee.

Uuringu esimeses etapis 2006. aastal oli luubi all 100 Eesti perearstikeskuste patsienti ja teises etapis 2008. aastal uuriti 200 patsienti. Neile lisaks kaasati 92 meditsiinitöötajat üle Eesti. Naisi osales uuringus 283, nende keskmine vanus oli 50,2. Mehi osales 109, keskmiseks vanuseks 51,6; suitsetajaid oli uuritavate seas 47, mittesuitsetajaid 304. Seleeni tarbijaid oli kümme. Uuringust selgus, et Eesti elanike keskmine seleenitase vereseerumis on 65,2 µg/l. See on märksa alla soovitusliku normi, mis on 80-120 µg/l. Puudus erinevus meeste (63,7 µg/l) ja naiste (65,8 µg/l) seleenitaseme vahel. Seleenitase hakkas sihtrühma hulgas langema pärast 70. eluaastat (jäi alla 55 µg/l). Suitsetajate seleenitase oli madalam (61,5 µg/l) kui mittesuitsetajatel (66 µg/l). Meedikute (67,4 µg/l) ja patsientide (64,6 µg/l) seleenitasemed olid võrdselt madalad. Uuringus selgus ühtlasi, et eestlaste keskmine seleenitase jääb oluliselt maha Soome elanikkonna vastavatest näitajatest (65,2 µg/l versus 110 µg/l).

Kuidas suurendada seleenitaset organismis?

Seleeni puudust inimorganismis põhjustab vähene seleenisisaldus kogu Põhja- ja Kesk-Euroopa pinnases, kus selle sisaldus on keskmiselt 30-50 µg/kg ja sellest tingituna on minimaalne ka seleenisisaldus taimedes.

Üks maailma juhtivaid eksperte seleeni alal, professor Margaret Rayman Surrey Ülikoolist Suurbritanniast on teinud ülevaate seleeni mõjust tervisele. Ta juhib tähelepanu seleenipuudusele kui mitme terviseprobleemi põhjustajale.

Rayman rõhutab, et just eurooplased peaksid seleeni tarbimist suurendama. Vastupidi USA elanikkonna enamikule on eurooplaste päevane seleenitarbimine suhteliselt madal.

Üks võimalus on süüa seleenirikkaid toiduaineid, kuid probleem on selles, et me ei tea, kui seleenirikas meie toit on. Kuna seleen avaldab positiivset toimet organismis selenoproteiinide koosseisus, siis on määravaks seleeni vorm ja tema imendumine organismis. Parima imendumisega on orgaanilised seleenivormid nagu selenotsüsteiin ja selenometioniin. Seleeni tarbimisel peab kindlasti jälgima soovitatud päevaannuseid ja vältima üleannustamist.

Kahjuks ei määra seleenisisaldust vereseerumis seni ühegi Eesti haigla kliiniline labor ja see ei ole ka haigekassa poolt tasustavate analüüside nimekirjas.

Mis on seleeni ülesanded organismis?

* Toetab immuunsüsteemi tugevdab humoraalset immuunvastust (B-lümfotsüüdid)

* On oluline antioksüdant (AO). Toetab AO süsteemi ja seetõttu oluline selliste haiguste profülaktikas ja ravis, kus patogeneesis olulisel kohal oksüdatiivne stress (OS).

* Kestev ja sügav OS on ateroskleroosi, infarkti, insuldi, kasvajate, katarakti, reumatoidartriidi ja mitmete teiste haiguste patogeneesi oluline komponent.

* Reguleerib kilpnäärme hormoonide taset.

* Tagab spermatosoidide liikuvuse ehk toetab meeste viljakust.

* Võib langetada vähktõve tekkimise riski.

Loe pikemalt terviseuudised.ee-st.