Uroloog Gennadi Timbergi toob põhiliste eesnäärme probleemidena välja eesnäärme põletiku, eesnäärme healoomulise suurenemise ja kasvaja.
Kolm tõsist meeste tervisehäda (1)
Mis vanuses algavad eesnäärmega seotud probleemid?
Probleemid eesnäärme healoomulise suurenemisega tekivad rohkem vanemas eas, kuna eesnäärme suurenemine on seotud vananemisega. See arenguprotsess on mehe eluea jooksul püsivalt dünaamiliselt toimiv ning on seotud mehe vananemisega, kuid oma väljenduse, probleemide-sümptomite tekkelt on see igal mehel erinev. Samuti on see kindlasti seotud ka kaasuvate haiguslike protsessidega organismis.
Probleemid eesnäärmega võivad avalduda ka nooremas eas, isegi alates 16-18 eluaastast. Need on väga paljuski seotud noormehe elukommetega. Väga sageli on eesnäärme põletikulised probleemid saanud alguse just tugevamast külmetamisest, näiteks noorena uljalt pidutsedes alkoholi tarvitades, külmas vees ujudes või külmal maapinnal magades. Kindlasti võib kroonilise põletiku aluseks olla ka kaitsmata vahekordade ajal märkamatult saadud sugulisel teel levivad infektsioonid. Seega ei saa välja tuua kindlat vanuselist piiri, millal probleemid võivad tekkida, sest see on väga individuaalne.
Timberg rõhutas, et alates 45-eluaastast võiks hakata rohkem tähelepanu pöörama tervisekontrollile, et välistada mõnikord täiesti sümptomite vaeselt kulgevaid protsesse, nagu eesnäärme pahaloomuline kasvaja. Kindlasti ei ole mõtet häbeneda probleeme, mis tekivad seoses sugulise funktsiooni häiretega, milleks on näiteks varajane erektsioon, seksuaalhuvi langus, partneri korduvad põletikud peale sugulist vahekorda jms.
Mis juhtub, kui probleemidega ei tegelda
Eesnäärme põletiku mitteravimisel võivad tekkida probleemsed, ebamäärased valud alakõhu ristluude piirkonnas. Samuti kusemise häired või öine sage urineerimine või ka häired sugufunktsioonide täitmisel, mis võivad olla seotud varajase erektsiooni tekkega. Välistada ei saa ka lastetuse probleemi teket.
Eesnäärme healoomuline suurenemine on seotud mehe ealisusega ja hormonaalsete muutustega mehe organismis. Suurenemise sagedasemaks tüsistuseks on esmalt varjatult jääkuriini olemasolu teke, mis süvenedes võib viia nn ülevoolu kusepõieni. Kusepeetuse teke on samuti sagedane tulemus sellele, et eesnäärme sagarad sulevad kuse väljavoolu kusepõiest, mis võibki kujuneda kas pikaldaselt nn krooniline kusepeetus või alkoholi, külmetuse või trauma järgselt tekkinud äge kusepeetus ehk võimetus urineerid. Seda saab lahendada kas kateteriseerimise või suprapuubiliselt rajatava drenaaži kaudu.
Alatähtsustada ei saa ka eesnäärme kasvajat, sest sellesse haigestumise trend on püsiv ja kasvav. Eriti tõsiselt tuleks probleemi suhtuda neil, kellel on esinenud suguvõsas geneetiliselt mehepoolset pärilikkuse liini kaudu eesnäärme pahaloomuline kasvaja.
Kas käsimüügiravimid toimivad?
Uroloog tõi välja, et üldiselt pole kõiki võimalusi uuritud, sest turul on väga palju erinevate firmade fütoterapeutilisi ravimeid. Kõigil neil pole aga kliinilise uuringu tõestusi ning uroloogide kasutatav rahvusvaheline Euroopa ravijuhis, mis toimib ka Eestis, ei näe esmase ravina ette võimalust alustada ravi fütoterapeutikumidega.
«Kindlasti paljud patsiendid väidavad, et on saanud leevendust ja abi, kuid meie ei saa välistada, et siin mängib väga palju rolli nn psühholoogiline ehk platseebo efekt,» lausus Timberg. Ta lisas, et on väga hea, kui patsient saab sellest abi ja kui pikemal tarbimisel enam probleemile abi pole, pöördub ta kindlasti pöördub erialaspetsialistile. Uroloog leidis, et selliste ravimite soovitamine sobib väga hästi apteekritele, sest tavaliselt kujunevad igas apteegis oma kindla piirkonna kliendid ja probleemi mittelahenemisel on apteekrid tihti need kes õpetavad patsiente õige arsti poole pöörduma.
Mida tehakse valesti, kui üritatakse end ise ravida?
Uroloog tõdes, et käsimüügi ravimitega ei õnnestu tõsiseid haiguse probleeme varjata, pigem sõltub see inimesest endast. Tavapõhjuseks on ikkagi see, et inimene ise on oma tervise suhtes hooletu, igapäevaelu probleemide tõttu lükatakse oma pöördumist arstile edasi või ei pöörata tähelepanu näiteks ühekordsele vere esinemisele uriinis.
Samas on ka neid, kes kasutavad alternatiivravi, kuid see ei sobi agressiivse haiguse igas etapis. «Ma ei eita sugugi alternatiivmeditsiini, vastupidi – toetan, kuid iga asi peab olema kasutatud kindlal etapil ja õiges kohas ning ajas,» ütles Timberg. Ta selgitas, et see tähendab hea mõistmise korral alternatiivravitseja koostööd meedikutega, sest näiteks taastumisprotsessis võib ka alternatiivmeditsiinil olla märkimisväärne toetav osa.
Millal tuleks kindlasti pöörduda arsti poole?
Kindlasti ei tuleks oodata seni kuni kujunevad probleemid, kus peab kasutama valuvaigisteid või rahusteid. Kohe, kui mehe normaalset igapäevaelu hakkavad segama urineerimise või erektsioonihäired, probleemid seksuaalelus, samuti ka uriini värvuse muutused, näiteks verikusesus, tuleks kindlasti pöörduda perearstile või erialaarstile.
Mis arsti poole pöörduda?
Tavaliselt esmase pöördumisega oleks mõttekas alustada oma perearstist, sest perearst on see, kes on kursis kõigi probleemidega ja hindab kohe, kui äge konkreetne probleem on ning leiab ägeda situatsiooni korral parima kiire võimaluse suunata patsient uroloogi või androloogi poole.
Oma praktikas kogeb Timberg seda igapäevaselt, et kui perearsti poole pöördunul on tõsine probleem, siis perearst kohe helistab ja siiani pole olnud olukorda, kus patsienti poleks olnud võimalik aidata.
Samuti soovitab ta kasutada interneti konsultatsioone, olgu siis e-posti või video teel. Timberg toetab eriti otsest videokonsultatsiooni, kus kontakt on vahetum ja mõnikord saavad vastused ka küsimused, mis ununevad paberile panemata. Lisaks on olemas võimalus küsida ravivõimaluste kohta.
Kuidas kõige lihtsamalt spetsialistiga ühendust saada?
Uroloog toob veel kord välja interneti konsultatsiooni võimalused, näiteks netiarst.ee. Samas on kõigis haiglates ja erakliinikutes on alati olemas võimalus kiireks konsultatsiooniks, mis tähendab nn tasulise konsultatsiooni olemasolu, kust saab kiire ja erialaspetsiifilise nõuande ja plaani edasiseks raviks.