/nginx/o/2016/06/10/5493661t1hf195.jpg)
Mürgised vähiravimid tapavad nii vähirakke kui ka terveid rakke, teadlased aga otsivad võimalusi kinnitada ravimile lisamolekulid, mis aitaks viia ravimi patsiendi organismis üksnes vähikoesse.
Vähibioloog: vähiravimid muutuvad nutikamaks (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikooli vähibioloogia teadur Tarmo Mölder selgitab ERRi teadusportaalile Novaator, et ei ole olemas kopsuvähki, rinnavähki või soolevähki, vaid vähirakud, mis on läbi geneetiliste mutatsioonide saanud võime piiramatult jaguneda.
Muutunud on ka vähirakkude pinnal olevad valgud, mistõttu neid saab kasutada vähirakkude sihtmärkidena. Kuna vähiravimid on mürgised – peavadki olema, sest nende eesmärk on tappa – püütakse need toimetada organismis kasvajakoesse nii, et terved rakud jääksid mürgist võimalikult puutumata.
Mölder on oma uurimistöös leidnud peptiidid, mis tunnevad ära kaht vähirakkude pinnal olevat valku ja mille abil saab ravimi suunata organismis ainult kasvajakoesse, nii et ravim muutub nutikamaks ja tõhusamaks.
Vaata videot Mölderi selgitusega ERRi teadusportaalist Novaator.