Levinud haigus võib kaasa tuua loote väärarengu

Raseduse ajal kasvab risk haigestuda suhkurtõppe, mis tuleks võimalikult ruttu avastada. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kuna järjest enam leitakse rasedatel diabeeti, siis on kogenud arsti sõnul oluline neid seisundeid võimalikult vara diagnoosida ja ennetada.

Raseduseelselt diagnoositakse tavaliselt insuliinsõltuvad diabeedid, kirjutab Terviseuudised. Seda juhtub nooremas vanusegrupis kuni 40. eluaastani. Hilisemas eas väljendub tavaliselt see II tüüpi diabeeti ja seda leitakse pigem raseduse ajal nii-öelda peidetult

Kuna rasedus on organismile koormus, siis lööb peidetud haigus just siis välja. Raseduse ajal toimib immunsüsteem teistmoodi, et loodet kui võõrkeha mitte ära tõugata, ja suurema tõenäosusega võib ka tekkida trombe. Naisel on raseduse ajal suuremal hulgal hormoone ja aineid, mis töötavad vastu normaalsele insuliini toimele.

Lapse kandmise ajal tekkinud suhkurtõbi võib jääda püsima, kuid võib ka hiljem kaduda. Pärast sünnitust sageli veresuhkur normaliseerub, kuid see võib uuesti välja ilmuda ja annab märku, kas I või II tüüpi diabeedina.

II tüüpi diabeet ilmneb uuesti teinekord viis kuni kümme aastat pärast sünnitust, I tüüpi diabeet võib ilmneda juba paari kuu jooksul pärast sünnitust. Kui gestatsioonidibeedi leitakse raseduse viimastel nädalatel ehk hiisjärgus, siis on II tüüpi diabeedi haigestumise risk madal. Insuliinravi saanutel on see risk siiski oluliselt kõrgem.

Diabeeti ravitakse dieediga, insuliiniga ja järjest rohkem metformiiniga. Insuliin looteni ei jõua. Teada on, et metformiin läbib küll platsenta, aga kõrvalnähud võivad lootele isegi positiivselt mõjuda. Tänapäeval hakatakse raseduse ajal tekkinud suhkurtõbe ravima juba madalate näitajate juures.

Ravi on suunatud pigem loote normaalse arengu kindlustamiseks, sest emale pisut kõrgem veresuhkur suurt midagi ei tee, samas kui loodet võib veresuhkru tõus eriti esimese kolme raseduskuu ajal kahjustada. Väärarenguid saabki ära hoida varase diagnostika ja raviga.

Hullem on olukord diagnoosimata II tüüpi diabeediga naistega, kes rasestuvad teadmata, et nad on haiged, mis on ka meil paraku tõusev trend. Me peaksime nad leidma enne rasedust ja II tüüpi diabeedi varases diagnostikas on oluline roll perearstidel.

Oluline on vältida makrosoomiat, kus lapse siseorganid kasvavad väga suureks, mis tähendab, et väliselt on ta justkui valmis, kuid paljud koed ei ole, näiteks kopsud. Selleks jälgitakse lisaks veresuhkrule ka ultraheli leidu: loote pea ümbermõõtu, reiemõõtu ja kõhumõõtu. Ohumärkide leidumisel tuleb ravi tõhustada. Makrosoomse vastsündinu puhul tekib sageli adaptatsioonihäireid, ta ei suuda ise hoida oma veresuhkrut. Edasi tulevad riskid lapseeas, nad on tihti ülekaalulised, rasvunud ja viimaks lõpetavad II tüüpi diabeediga.

Selleks, et lapse väärarengut ära hoida, tuleks last kandval emal saavutada normaalsed veresuhkru näitajad ja teha koostööd arstiga.

Loe täismahus artiklit portaalist Terviseuudised.