Patsientide õiguste eest võitlevad kaks ühendust

Ühingute omavahelised suhted pole aga kuigi soojad. Foto: Raul Mee

Nii Eesti patsientide esindusühing (EPE) kui ka Eesti patsientide liit (EPL) on siin riigis toiminud juba aastaid, nüüd on esimesel neist raskusi rahalise toetuse leidmisega ning teine haub laienemise mõtteid.

Patsientide liit, nagu ka esindusühing, oli olemas juba rohkem kui 15 aasta tagasi, siis aga patsientide nõukoja nime all. Kuigi 2000-ndate alguses välja antud artiklitest võib leida palju vihjeid, et toonane nõukogu tegi koostööd ravimfirmadega ja oli nende poolt ära ostetud, siis tänane liidu tegevjuht Kadri Tammepuu ütles, et temal puuduvad andmed nõukogu seosest ravimfirmadega.

Kahte ühendust on omavahel raske võrrelda, sest ühel neist, EPE-l, on ette näidata konkreetselt lahendatud juhtumid ning välja tuua arvud, mitu inimest on nende juurest abi saanud. EPL-i tegevjuht aga praegu konkreetseid numbreid, mis nõukogu ajal tehtud sai, välja tuua ei osanud, sest tegevjuht ise on ühenduses olnud pool aastat ja rääkis suuremas osas vaid tulevikuplaanidest.

Eesti patsientide liidu tegevjuhi Kadri Tammepuu sõnul on vaja Eestis üht korralikku ühendust, mis seisaks patsientide huvide eest ja kuna patsientide esindusühingu tegevus on kokku kuivamas, siis arvas Tammepuu, et nemad suudaksid jõuda laiema ringkonnani.

Kuigi mõlemad ühendused võitlevad laias laastus sama eesmärgi eest – patsiendi huvikaitse pärast, siis liidul on tagataskus veel mõned kaardid lisaks. «Meie plaan on kasvatada inimeste teadlikkust patsiendi õigustest ja tervise hoidmisest ning haigustega toimetulemisest, pakkudes tasuta tervisepäevadel elanikkonnale vastavaid teadmisi oma ala parimate arstide-õdede ja teiste vabatahtlike abiga,» ütles Tammepuu.

Patsientide esindusühingu juhataja Pille Ilves kinnitas tõesti, et neil ei lähe enam nii hästi kui varem, kuid samas tegelevad nad siiski veel kaebajate probleemidega, millest võiks kasu olla suuremale liikmeskonnale. «2013-2016 aastal on meie ühingu tegevuste ja teenuste maht vähenenud, sest välisrahastajad Eestile enam raha ei anna ning europrojektide tingimuste kitsenemise tõttu pole neid enam võimalik teha,» ütles EPE juhataja Pille Ilves. Ta lisas, et EPL-i kerkimine ei ole nende ühingu tegevuste mahtu kuidagi mõjutanud, vaid see on tingitud hoopis teistest põhjustest.

Ühing on tegutsenud aastast 1994 ning perioodil 1997 - 2012 olid neil kontorid klientidele avatud üle Eesti. «Tegime suuri projekte, teenindasime igal aastal umbes 1200-2000 klienti, tegime teavitusüritusi, koolitasime arste, kohtunikke, advokaate, ajasime kohtuasju, võtsime osa seadusloomest ja palju muudki,» meenutas Ilves.

Eesti patsientide esindusühingu jaoks on kogu tegevust läbivateks töölõikudeks olnud klienditöö, süsteemne töö ja teavitustöö. «Klienditööd oleme pidevalt arendanud. Esimesed kümme tegutsemisaastat kulus huvikaitsja ametijuhendi väljatöötamiseks ja viimistlemiseks, et tagada kvaliteetset klienditeenust,» ütles Ilves. Ühingu kindlaks põhimõtteks on olnud, et nad saavad esindada patsiente süsteemsel tasandil ainult siis, kui osutame klienditeenust, kuulame iga päev patsientide päevakorralisi muresid ja töötajatel on olemas rohujuuretasandi info patsientide probleemidest ja soovidest.

Nende ühingusse kuulub väga vähe liikmeid, sest algusest peale on nad seadnud eesmärgiks osutada huvikaitseteenuseid kõigile, kes abi vajavad ning nad pole teenuse saamist liikmelisusega piiranud. «Kui me oleksime seda teinud, siis oleks ühingul tänaseks ligi 30 000 liiget, kuid mis oleks organisatsiooni juhtimise muutnud väga kohmakaks ja kulukaks,» arvas Ilves. EPE-sse ei kuulu ka arste, see otsus tehti juba ühingut luues, et hoida ühingut libisemast tervishoiuteenuse osutajate huvide esindajaks. Samuti on nende kindlaks põhimõtteks, et nad ei võta raha üheltki ravimifirmalt.

Praeguseks hetkeks on ühingul avatud esmaspäeviti ja kolmapäeviti nõustamisliin. «Osutame juhtumikorraldust ja õigusabi teenust olukordadele, millel on süsteemne mõõde - ehk siis kui juhtumi lahendamine võib kaasa tuua häid muudatusi ka teistele patsientidele,» ütles Ilves.

Eesti patsientide esindusühing saab seadusega raha riigieelarvest. «Lisaks on meil hasartmängumaksu projekt ning väike osa tuleb eraisikute annetustest. Liikmemaksu meil ei ole,» lisas Ilves.

Suuri laienemisplaane kavandava patsientide liidu täpsemad tegevused selguvad lähiajal, praegu on õhus vaid plaanid. Tahetakse pakkuda oma liikmetele tasuta õigusnõu ning tegeleda juba ka probleemide ennetamisega – seda läbi erinevate tervisepäevade korraldamise. Suurem plaan on kasvatada oma 400-liikmeline ühing kolme aasta jooksul 20 000 peale. «Ma ei tea, kas see on reaalne või mitte, võib-olla see arv polegi kõige tähtsam, oluline on, et kõik kel huvi, saaksid liituda,» ütles Tammepuu.

EPL-i, vana nimega Eesti Patsientide Nõukoja, asutajaid 2001. aastal oli kolm ja liikmeid umbes 130 ringis, neist vaid Kaido Kolk on täna tegev Eesti Patsientide Liidus. «Liidu ligi 400 eraisikust liiget on organisatsiooniga liitunud viimase viie kuu jooksul murest tervishoiusüsteemi olukorra pärast ja võimaluse eest saada infot kindlast kohast nii patsiendiõiguste kui terviseprobleemide kohta,» ütles Tammepuu. Ta lisas, et ilma märkimisväärse rahastuseta tegutsevate vabaühenduste puhul on see pigem reegel, et vanadel tegijatel saab mingil hetkel võhm otsa ja hea, kui on uusi tulijaid, kes vastutuse võtavad.

Eesti patsientide liit elab ära eraannetustest, sest püsikulud on viidud miinimumini ja enamik töödest tehakse ära aktiivsete liikmetega vabatahtlikkuse alusel. «Tulevikus kavatseme taotleda projektide jaoks nii Euroopa liidu fondide kui riiklikku rahastamist ning koostööpartnerite abi,» ütles Tammepuu. Näiteks alustasid nad mai keskel tasuta õigusabi teenuse pakkumist koostöös advokaadibürooga Teder, plaane partnerluse korras hüvede pakkumiseks on teisigi, aga kokkulepete tegemine võtab veidi veel aega.

Liidul palgatöötajaid ei ole ja püsikulud on väga minimaalsed. Seega liidu põhitegevused on siiani ellu viidud teemast huvitatud vabatahtlike abil ja eraisikute väikeste annetuste toel. «Astume edasi pisikeste sammudega. Tulevikus plaanime ulatuslikumate tegevuste ellu viimisel kindlasti lisaks kasutada ka projektipõhist rahastamismudelit EL fondidest ja koostööd eraettevõtetega,» ütles Tammepuu.

EPE esindaja ei leida, et liidu olemasolu nende tulevikku mõjutaks. «Meie ühingu käekäik oleneb ainult meist enestest, sellest kas saame projektirahasid või mitte ja sellest milliseks kujuneb üldine keskkond ja poliitilised otsused teenuseid osutavatele ühingutele,» ütles Ilves ja lisas, et aastaks 2016 ennustavad nad klientide arvuks 600.

EPE näeb kõige suurema probleemina Eestis seda, et teenuseid osutavate mittetulundusühingute rahastamine on läbimõtlemata ning puudub igasugune süsteem selleks, kuidas tagada mittetulundusühingute poolt pakutavate teenuste algatamine ja jätkusuutlikkus. See probleem on ka nende ühingu tegevust tugevalt mõjutanud. «Patsientide Liidult ootame aga selget lisaväärtuse pakkumist patsientidele, vähem kopeerimist ning läbipaistvat rahastust ja seisukohtade kujundamise põhimõtteid,» ütles Ilves.

Arvestades patsiendiliikumise nõrka seisu võrreldes teiste Euroopa liidu riikidega, siis on Tammepuu sõnul pigem meil patsientide ühendusi ja aktiivsust puudu, kui üle. «Nii EPL-il kui EPE-l on olnud oma koht ja tegevust jagunud viimased 15 aastat ning loodetavasti on mõlemad organisatsioonid tegusad ka tulevikus,» ütles ta lõpetuseks.