Aevastama võivad ajada nii külmetus, tolm, allergiad kui ka muud tegurid. Aevastamine on refleks, mida ei ole võimalik kontrollida – OnlyMyHealth järjestas mõned huvitavad faktid aevastamise kohta.
Kuus fakti, mida võiksid teada aevastamisest
13. juuni 2016, 23:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. Aevastus liigub edasi kiiremini kui arvata oskad. Mõne uuringu kohaselt võib aevastus liikuda edasi kiirusega kuni 160 kilomeetrit tunnis.
2. Aevastusega levib tohutult palju pisikuid. Üheainsa aevastusega võivad pisikud kanduda kuni üheksa meetri raadiusse. Seega kui märkad, et lähedalasuv isik hakkab kohe aevastama, astu parem mitu sammu tahapoole.
3. Päikesevalgus võib aevastama ajada. On inimesi, kes aevastavad sageli otsese päikesevalguse tõttu, mida põhjustab footiline aevastusrefleks. Footiline aevastamine on päritav ning tuleneb kolmiknärvi ja nägemisnärvide teatavast lühiühendusest. See puudutab vaid väheseid inimesi.
4. Aevastada ei saa lahtiste silmadega. See on tahtmatu refleks, mida ei saa kontrollida – isegi kui püüad seda vältida, siis aevastamise ajal sulged ikkagi tahtmatult silmad.
5. Aevastuse ajal ei lakka süda töötamast. Levib linnalegend, et aevastamise ajal jätab süda löögi vahele. Tegelikult võib südame löögisagedus veidi aeglustuda, kuid löögi vahele jätmine ei vasta tõele.
6. Aevastuse vältimine võib olla kahjulik. Ära püüa aevastust tagasi hoida, kuna see võib teha pigem kahju kui kasu – see võib viia nõrgenenud veresoonteni ajus, kahjustada kõrvakilet ning lõhustada silmades asuvaid veresooni.