/nginx/o/2016/04/19/5280047t1hc521.jpg)
Kliinikum sai rahastuse projektile «Arstiabi kvaliteedi arendamine Moldovas», millega juurutati kliinikumi infektsioonikontrolliteenistuse loomisel saadud kogemusi ja teadmisi TÜKi partnerhaiglas Moldovas.
Kliinikum aitas parandada arstiabi kvaliteeti Moldovas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Projekt andis võimaluse kliinikumi infektsioonikontrolli meeskonnale jagada oma kogemusi riigis, kus hospitaalinfektsioonide valdkonnas kompetentsi ei ole, kirjutab kliinikum oma kodulehel.
Dr Matti Maimetsa sõnul annab selline koostöö hea võimaluse rahvusvaheliste kontaktide tekkeks, teisalt aga, nagu ikka õpetamine, ka ise uue õppimiseks või senitehtu ülevaatamiseks.
Dr Maimetsa sõnul said kliinikumi arstid-õed anda edasi kõike seda, mida ise on teha tulnud. «Projekt on õnnestunud, sest kõik, mida lootsime korda saata, sai tehtud ja kohati suurema hoo ja entusiasmiga, kui Tartus projekti planeerides loota julgesime», rõõmustas Maimets. Esmalt sai kliinikumi meeskond ülevaate olukorrast Moldova partnerhaiglas ja sellele tuginedes koostati Tartus moldovlastele koolitusplaani.
Kliinikumi tulid nii õendusjuhid kui ka kaks arsti. Üks arst ja õde olid kliinikumis individuaalplaani järgi kaks nädalat. Tartu visiidi kava oli tihe, suur rõhk oli pandud praktilisele koolitusele – nad nägid ja kogesid meie infektsioonikontrolli arstide-õdede igapäevast tööd, info liikumist, omavahelist suhtlemist.
Maimetsa sõnul tekitas elevust meil rutiinseks muutunud kätehügieeni tegevus – koolitused, plakatid, UV-lampide kasutamine käte hõõrdetehnika kontrollimiseks. Õed haarasid siin nähtust suure õhinaga kinni ning tagasisidevisiidil saime näha esimesi vilju, jätkas Maimets.
Tema sõnul väärib tunnustust asjaolu, et paljud tegevused, mida moldovlased kogesid kliinikumis ja meie meeskond neile ka südamele pani, on muutumas igapäevaseks praktikaks. «See tähendab, et inimesed on pidanud lühikese ajaga muutma oma igapäevaseid harjumisi,» lisas Maimets.
Kahe haigla spetsialistid suhtlevad praegu ka väljaspool projekti, järgmise sammuna on fookuses näiteks kirurgilise kätepesu nüansid. Mõlemad haiglad on koostööst huvitatud, sestap esitas kliinikum välisministeeriumile taotluse jätkuprojektiks, mis sai ka heakskiitva otsuse. Projekti jätkamist soovib ka Moldova tervishoiuministeerium. Doktori sõnul on tähtis, et kogu senine ei jääks pelgalt ühekordseks kampaaniaks. Õpitu kinnistamiseks ja samas uute sammude astumiseks on jätkuprojekt oluline.