Värske uuring: rasvalembesed kõhubakterid suurendavad diabeediriski

Uuring näitas, et rasvarohke toidu söömine võib suhkurtõppe haigestumist märgatavalt soodustada.

FOTO: Peter Byrne/PA Wire/Press Association Images/Scanpix

Hiljutisest hiirtega tehtud katsetest selgub, et rasvarikkal toidul elavad soolebakterid toodavad atsetaati, mis mõjutab närvisüsteemi ja suurendab muu seas ka diabeediriski.

Soolestiku mikroobikoosluses toimunud muutusi on varemgi seostatud ülekaalulisuse ja metaboolse sündroomi ehk ainevahetussündroomiga, kirjutatakse ajakirjas Nature avaldatud uuringus. Ainevahetussündroomi puhul esinevad inimesel korraga ülekaalulisus, kõrgvererõhktõbi, vererasvade ainevahetuse häire ning kõrgenenud veresuhkur. Ülekaalulisust ja suhkurtõbe on omakorda seostatud rohkem äädikhapet ehk etaanhapet tootvate soolebakteritega. Nüüd oli teadlaste sõnul tarvis välja selgitada, kuidas need tähelepanekud omavahel seotud on.

Uuringu juhtivautori, Yale’i ülikooli teadlane Rachel Perry andis selleks hiirtele kõigepealt mitu nädalat rasvarikast toitu. Selgus, et see tervisliku toiduga võrreldes tõstis ebatervislik dieet tõepoolest kehas äädikhappe kogust. Etaanhape mõjutas parasümpaatilist närvisüsteemi ja seksuaalset erutust. Parasümpaatiline närvisüsteem mõjutab seedeprotsesse. Rasvast toitu söönud hiirtel hakkas kõhunääre rohkem insuliini tootma ja nende veres kasvas söögiisu tõstva «näljahormooni» greliini kontsentratsioon. Neil hakkas kehakaal tõusma ja välja kujunema suhkurtõbi.

Veendumaks, et katse tulemused paika peavad, andsid teadlased hiirtele antibiootikume, millega töötlesid ka loomade väljaheited. Peale selle andsid nad närilistele ka kümme päeva järjest äädikhapet ja eemaldasid nende soolestiku. Kõik tehtud katsed näitasid, et just äädikhape tõstab veres insuliini ja greliini taset ning põhjustab ainevahetushäireid.

Teadlaste hinnangul võivad organismi sellisel reaktsioonil olla ajaloolised põhjused. Varem valitses sageli toidunappus ja evolutsiooni seisukohalt ei ole ka vähemtähtis see, et osa loomi viibib külmemal aastaajal talveunes. Pärast seda oli tarvis kehakaal kiiresti taastada. Tänapäeval soodustab see aga rikkamates riikides suhkurtõve ja ainevahetushäirete teket.

Kui avastus leiab kinnitust ka inimkatsetes, siis võib see aidata kaasa aidata mitmete haiguste ravimisele. Perry arvates peaks kindlaks tegema, missugused mikroobid äädikhappe tootmist kõige rohkem soodustavad. Seejärel saaks nende arvukust kas kasulikele bakteritele soodsate elutingimuste loomise või antibiootikumidega piirata. Inimkatsetega soovivad teadlased algust teha lähikuudel.

Populaarne

Tagasi üles