Veredoonorite päev viib abivajajad kokku elupäästjatega

Merylin ja Allar Kruusimaa käisid verd loovutamas isegi pulmade ajal.

FOTO: Erakogu

14. juuni on rahvusvaheline veredoonorluse päeva, mis toimub tänavu maailma terviseorganisatsiooni eestvõttel egiidi all «Veri ühendab meid kõiki!» ja keskendub sellele, et abivajajad ning doonorid üksteist leiaksid ja oma lugu jutustaksid.

Selleks, et abisaajad ja vereloovutajad üksteisega paremini tuttavaks saaksid on verekeskuse kodulehele koondatud nii patsientide kui ka doonorite lood. Kõigil, kel on soov oma lugu jagada, saavad seda ka veebilehe vahendusel teha.

Doonorid on näiteks noorpaar Merilyn (29) ja Allar Kruusimaa (30), kes tähistasid nii oma pulmapäeva kui ka viiendat pulma-aastapäeva vereloovutusega. Merilyn leiab, et üks toredamaid asju pidevalt doonoriks käimise juures on tõik, et aidata saab ka kõige väetimaid. «Soov olla doonoriks kasvas teadmisega, et kui oled doonoriks üle kahe korra aastas, on su veri kontrollitud ja sellist verd saab anda ka beebidele. Mis saab olla veel paremat tundest, kui tead, et saad aidata kõige väiksemaid ja abitumaid?» on Merilyn rõõmus, et ta saab midagi head teha.

Samuti on doonoriks hakanud Sandra ja Ragnar, kelle lapse elu doonorite annetatud veri päästis. 2009. aastal sündis nende perre tütar Brenda, kes kaalus sündides 800 grammi ja  vajas vereülekannet 1., 3., 6. ja 20. elupäeval. «Me oleme igavesti tänulikud kõigile doonoritele – tänu teile kasvab meie peres praeguseks juba kuueaastane igati terve ja tubli preili,» rääkis Sandra verekeskusele.

Sandra, Rico, Ragnar ja Brenda. Foto: erakogu.

FOTO: Erakogu

«2012. aasta jaanuaris sündis Brendale väike vend Rico. Kuna kaotasin palju verd, tehti mulle vereplasma ülekanne. Seega – doonorid on päästnud meie esimese lapse elu ja pärast teise lapse sündi, aitasid mul kiiremini taastuda. «Pärast tütre sündi hakkasime abikaasaga ka ise doonoriteks, et aidata teisi, nii nagu aidati mind ja meie last – meid.»

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus tähistab veredoonorluse päeva ka tuntud filmimehe Ilmar Raagi fotonäituse «Kord käisid Eesti arstid Aafrikas» avamisega, kus osalevad Ilmar Raag ja humanitaarorganisatsiooni Eesti arstid aitavad maailma juht, regionaalhaigla üld-ja onkokirurgia keskuse juhataja dr Jüri Teras.

Eesti arstid Etioopias Missiooni. Foto: Ilmar Raag.

FOTO: Ilmar Raag

Humanitaarorganisatsioon Eesti arstid aitavad maailma on viimase seitsme aasta jooksul käinud meditsiinimissioonidel viies arengumaas – Gambias, Ghanas, Indias, Mongoolias ja Etioopias, et aidata inimesi, kes on ammu usu inimelu väärtustesse kaotanud. Nelja Regionaalhaigla tohtrit – dr Jüri Terast, dr Kristjan Kallingut, dr Toomas Ümarikku ja dr Sandra Teppot – saatis nende selle aasta alguses toimunud missioonil Etioopiasse Sodo Otona haiglasse tuntud filmitegija Ilmar Raag, kelle emotsionaalselt kõnekatest piltidest on valminudki näitus «Kord käisid Eesti arstid Aafrikas.»

Ilmar Raag on saatesõnas näitusele kirjutanud: «Mina ei tea kuigi palju arstide tööst, aga seekord nägin pealt ühte reisi Etioopiasse, kus Eesti arstid tegid seitsme päeva jooksul 55 operatsiooni. See oli ühteaegu kohtumine teistsuguse kultuuriga ja ikkagi jäi alles peamine – inimeste aitamine.»

Sel aasta Punase Risti teenetemärgi saanud dr Jüri Terase sõnul käib ta igal aastal kolleegidega meditsiinimissioonidel selleks, et aru saada, kuidas suur osa maailmast tegelikult elab, ning oma võimaluste ja oskuste piires abivajajaid aidata. «Missioon, see on sügav ja sisemine tunne, et me peame inimesi aitama,» rääkis Teras. «Olen arstina veendunud, et ka vabatahtlikult verd annetavad doonorid teevad seda missioonitundest. Mida rohkem on inimesi, kellel on soov abivajajat vereloovutusega aidata, seda kindlamatena saame me arstidena oma tööd teha.»

Verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste sõnul on nii doonorid kui ka meditsiinimissioonidel osalenud arstid suure südamega inimesed. Ta kutsub ühtlasi kõiki terveid inimesi doonoritena head tegema. «Doonoriks olemine on tegelikult jõukohane enamikele terviseteadlikele inimestele. Loovutades 450 milliliitrit verd ning maksimum tunni oma ajast, võid sa reaalselt kinkida kellelegi tema järgmise sünnipäeva,» rääkis Kullaste.

Vereandmine on doonori hindamatu kingitus patsiendile. Iga vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti. Kõige sagedamini vajavad doonorverd vähihaiged, sünnitajad ja imikud ning raskete operatsioonide patsiendid, aga ka aneemia, verejooksu, raske trauma ja mitmete teiste haiguste põdejad. Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 19 000 patsiendile aastas. Täisvere loovutuse minimaalne intervall on meestel 60 päeva ning naistel soovituslikult 90 päeva.

Tänase doonorite päeva puhul soovib dr Kullaste edastada verekeskuse kõigi töötajate ühistervituse: «Täname meie vapraid doonoreid  ning  soovime kõigile tervist ja indu haigete abistamisel. Ilusat veredoonorluse päeva kõigile!»

Tagasi üles