Kirurg: uudsed ravimeetodid võiksid aidata sõjas vigastatuid

Tüvirakkude siirdamisest võib abi olla ka sõjakoldes. Foto: Küllike Rooväli

Sõjakirurgina Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis töötanud Tiit Meren sõnul ei ole regeneratiivmeditsiini kasutamine sõjas vigastada saanud inimkehade osade ravis tänasel päeval veel reaalsus, ent mitte ka pettekujutelm.

Taastava kirurgiakliiniku veresoontekirurgi Tiit Mereni sõnul öeldakse sageli, et kirurgid teevad imesid, kuid kirurgid ise on sedavõrd enesekriitilised, et saavad aru, et kõikidel imedel on piir, kirjutab Med24.

Ta selgitas Afganistani näitel, et tohutult palju elusid päästetakse tänu sellele, et vigastatute esmane ravi toimub Afganistanis koha peal. Seejärel toimetatakse vigastatu lõplikuks raviks kiiresti Inglismaale.

«Kui vigastuse algse defekti saaks regeneratiivmeditsiini abil parandatud, siis see võimaldaks vigastatud piltlikult öeldes palju kiiremini tsiviilellu tagasi tuua,» nentis Meren. Ta märkis, et mitmedki riigid ka mõtlevad regeneratiivse meditsiini kasutamisele sõjakoldes, ent hetkel see veel reaalsus ei ole, sest regulatsioonid piiritlevad regeneratiivmeditsiini arenguid.

«Kuni reguleerimise seadused on nii rigiidsed ja paindumatud ning seaduse üle otsustajad ei taha sammukest uurijatele vastu astuda, senini ei sünni midagi uut,» ütles Meren. Tema sõnul aitaks asjade arengule kaasa mõistev dialoog regeneratiivse meditsiini arendajate ja selle valdkonna kontrollijate vahel.

Samas märkis Meren, et riigiti regeneratiivmeditsiini puudutavad regulatsioonid veidi erinevad. «Võib-olla on nii, et nendes maailma osades, kus on veidi rohkem innovaatilisust lubatud, suudetakse ära tõestada, et erinevaid raviviise kokku pannes võib saavutada uusi kombineeritud ravimeetodeid, mis võivad olla väga efektiivsed,» avaldas Meren lootust. 

Täna ei saa sõjas vigastatud kehaosi regeneratiivmeditsiiniga veel ravida, kuid tulevikus võib see Mereni sõnul siiski tõeks saada.