Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Alakaalulisusest on saanud uus norm tänapäeva ühiskonnas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Anna-Maria Uulma
Copy
Rasvumine
Rasvumine Foto: Erakogu

Rahvusvahelise toitumise raport 2016 nentis, et alatoitumisest on saanud samasugune trend kaasaja ühiskonnas nagu rasvumisestki.

Uuring näitas, et peaaegu pooled maailma riikidest peavad probleemseks alatoitumise ja rasvumise trendi, mis tähendab, et pea iga kolmas inimene kannatab mingit laadi toitumishäire all, vahendas BBC.

«Alatoitumine on saanud uueks normiks ühiskonnas,» väitis rahvusvahelise toitumise raporti autor. Kui alatoitumist esineb peamiselt lastel, sest paljudel neist puudub sobilik kasvu-ja arengukeskkond, siis tegelikult suuremaks probleemiks peab rahvusvaheline raport hoopis ületoitumist ning sellega kaasnevat rasvumist.

Raporti üks tegijatest Corinna Hawkes sõnas, et alatoitumine on meie jaoks vaid mõiste, mis tähendab eelkõige inimest, kes ei söö piisavalt mitmekülgselt. «Sa ei ole terve liiga kõhn olles, sest siis ei kasva sa piisavalt kiiresti, aga alatoitumine võib tähendada ka seda, et sa oled ülekaalus ja sul on liiga kõrge suhkrutase, mis võrdub diabeediga,» sõnas Hawkes.

Mitmed riigid võitlevad maailmas olukorraga, kus lapsed ei oleks alatoidetud, jättes märkamata aga asjaolu, et ülekaalus olevate laste arv on tegelikkuses enam tõusuteel.

Tagasi üles