Uuringute käigus on leitud tuhandeid haigustega seotud geene ja nüüd on teadlased välja töötanud ka meetodi, millest võib olla abi diabeedi ja teiste autoimmuunhaiguste ravimisel.
Geeniteadus tuleb diabeetikutele appi
Bostonis asuva Dana-Farberi vähiinstituudi ja Broadi instituudi teadlased on välja töötanud meetodi, mis võimaldab haiguseriskidega seostatavate geenivariantide seast üles leida haiguste avaldumist mõjutavad variandid, kirjutab teadusajakiri Cell. See võib anda võimaluse uute ravimite ja teraapiate loomiseks.
Siiani on genoomiülestes uuringutes uuritavate haigustega seostatud tervet pärilikkusaine lõiku, mistõttu on sageli võimatu öelda, missugune pärilikkusaine muutus geenide avaldumist täpselt mõjutab. Eriti raske on see juhul, kui ei õnnestu leida valke kodeerivaid geene, sest geenid avalduvad just valkude kaudu.
Juba paarkümmend aastat tagasi töötati küll välja meetodid pärilikkusaine lõikude rolli väljatöötamiseks, kuid tuhandete variantide uurimiseks olid need seni liiga aeglased ja töömahukad, sest iga elementi tuli sisuliselt ükshaaval uurida. Paari aasta eest leiti aga võimalus mitme geenivariandi korraga testimiseks ja nüüd saab korraga uurida kuni 350 DNA-ribakoodi.
Nüüd kasutasid teadlased täiendatud meetodit punaste vereliblede omadusi mõjutavate geenivariantide leidmiseks. Nii suudeti 2756st punaste vereliblede variatsioonist välja sõeluda 32. Kinnitust leidis ka hüpotees, et laialt levinud variandid üksi geene ei vaigista ega avalduma ei pane. Kuna sama kehtis ka valgete vereliblede korral, siis on põhjust arvata, et suur osa vereliblede loome jaoks tähte geenide avaldumist mõjutavatest geenivariantidest on veel avastamata.
Samas võivad leitud geenvariandid siiski oluliselt mõjutada haigustesse jäämise riski. Seetõttu võib uuringust olla kasu teraapiate väljatöötamiseks, millega saab ravida näiteks I tüüpi diabeeti, reumatoidartriiti ja teisi autoimmunhaigusi.