/nginx/o/2016/06/16/5515863t1h7d76.jpg)
Hiljuti Rootsis tehtud arvutustest selgub, et e-tervisega säästaks riik aastas 180 miljonit krooni, samas kui tervishoiuteenuse kättesaadavus paraneks.
Rootslased tahavad e-tervisega säästa miljardeid kroone
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi valitsus on endale eesmärgiks seadnud muuta Rootsi e-tervis 2025. aastaks maailma parimaks, vahendab Dagens Nyheter. Plaani kohaselt hakkavad patsiendid peagi arste nägema videovastuvõttudel. Arvutuste kohaselt, mille avaldas hiljuti konsultatsioonibüroo McKinsey, näitavad, et nii saaks aastas kokku hoida 180 miljardit rootsi krooni ehk pisut üle 19 miljardi euro. See on ligikaudu neljandik rahast, mille Rootsi riik aastas tervishoiule kulutab.
Aruandes tuuakse välja 14 valdkonda, milles digitaalsed süsteemid aitavad palju raha kokku hoida. Need on näiteks arsti aja broneerimine veebis, digitaalne teave patsiendi poolt võetavate ravimite kohta ja digitaalne eneseabi. Kõige rohkem raha, 34 miljardit Rootsi krooni ehk pisut üle 3,6 miljardi euro loodab Rootsi riik kokku hoida integreeritud päevikusüsteemiga, mis hõlmaks esmatasandi meditsiin, eriarste, eakate hoolekannet ja sotsiaalhoolekannet.
Praegu on kõigil neil instantsidel eraldi infosüsteemid, mis tähendab sageli mitmekordset tööd. Paljud patsiendid käivad erinevate arstide ja sotsiaalametnike vahet ega saa piisavalt abi. Samal ajal muutub Rootsi elanikkond üha vanemaks ja põeb üha sagedamini elustiilihaigusi ja vähki.
See, kui palju Rootsil tegelikult e-tervise abil raha kokku hoida õnnestub, sõltub aga sellest, kui hästi muudatused ellu suudetakse viia. Selleks, et saada tööle paljusid erinevaid asutusi kaasavat süsteemi, on näiteks tarvis hulka tehnilisi ja juriidilisi muudatusi, mille tegemine võib olla keeruline ja nõuda aega.
Peale selle ei tunne riigi kava üle rõõmu sugugi mitte kõik Rootsi tervishoiutöötajad. Paljusid erinevaid asutusi hõlmava digitaalse infosüsteemi suhtes on kriitilised ka noored arstid, kes väidavad, et kavandatavas süsteemis ei ole piisavalt ülevaatlik. Näiteks ei ole seal kuupäevadega ülevaadet patsiendi ravi ajaloo, diagnooside ja testide tulemuste kohta.
66 protsenti Rootsi tervishoiutöötajatest arvab küll, et osa patsientide vastuvõtte saaks asendada videokohtumistega, kuid isegi mitte kümnendik neist ei soovita praegu oma patsientidele ravi osana mobiiliäppe. Seitse kümnendikku on siiski nõus seda tulevikus tegema ja 62 protsenti sooviksid osaleda ka selliste äppide väljatöötamisel.