Teenusedisainer: nakkusõde unistab, et ta saaks teha õendustööd

Kiireim viis HIV avastada on teha kiirtest. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

HIVdigital konkursi arendajatele suunatud avaüritusel HIV valdkonna nelja probleemipüstitust tutvustanud teenusedisainer Maarja Mõtuse sõnul unistab nakkusõde sellest, et ta saaks teha õendustööd, mitte olla samaaegselt ka sekretär, logistik ja apteeker.

Patsientide teadlikkust pärsib HIV kohta käiva info edastamise viisi ebaefektiivsus, teatas Connected Health klaster. «Iga HIV-positiivse inimese tervisekäitumine mõjutab seda, kas viiruse levik pidurdub või jätkub. See, kuivõrd hea on HIV-positiivsete inimeste tervisekäitumine, sõltub nende teadlikkusest. Patsiendi terviseseisundi jälgimise ning ravimite väljastamise kõrvalt ei ole spetsialistil alati võimalik iga inimesega põhjalikku tervisehariduslikku vestlust pidada. Infektsiooniõel tuleb üle poole tööajast tegeleda ravimite väljastuse ning sellega seotud dokumenteerimise ja aruandlusega, mis jätab õele patsiendiga vahetuks suhtlemiseks vähem aega, » selgitas teenusedisainer Maarja Mõtus.

«HIV-positiivsete seas on eri taustaga inimesi – viirusekandjaid on kõigist ühiskonnakihtidest ja neile kõigile ühtse ja sobiliku infomaterjali koostamine on keeruline,» lisas Mõtus. «Peamised probleemid, mida võiks uute digirakendustega lahendada, algavad sellest, et täna edastatakse inimestele infot ebaefektiivselt. Näiteks on olemas infovoldikud, aga info vananeb seal kiirelt.»

Tema sõnul tuleks ravile kasuks, kui HIV-positiivsetel inimestel oleksid head teadmised oma haigusest ja ravi iseloomust. «See tähendab, et tervishoiutöötaja peab saama jagada infot ja juhtnööre patsientidele personaalselt, tema profiilist lähtuvalt, teave peab olema arusaadav, atraktiivne, meeldejääv ja kättesaadav sõltumata ajast ja kohast,» selgitas Mõtus.

Konkursil osalejatelt oodatakse lahendusideid neljale HIV valdkonna väljakutsele. Esimene neist on vajadus teha HIV-positiivsetele inimestele haiguse kohta teave arusaadaval ja meeldejääval kujul kättesaadavaks. Teiseks väljakutseks on vajadus pakkuda patsientidele tuge ja nõustamist neile sobival viisil. Samuti otsitakse lahendusi ravi- ja tugitiimi vahelise koostöö ja infovahetuse parendamiseks, mis aitaks jälgida inimese tervist terviklikult. Neljas väljakutse on vajadus tõsta halva ravisoostumusega patsientide motivatsiooni hoida oma tervist ja järgida ettenähtud ravi.

Väljakutsed kaardistati HIV valdkonna osapoolte abiga lähtudes HIV-positiivse inimese ja temaga vahetult tegelevate tervishoiutöötajate vajadustest. Vajadusi aitasid kaardistada ka patsiendid ise, mis annab kindlustunde, et tegemist on eluliste vajadustega.

HIVdigital 100 000 euro suurune auhinnafond digilahenduste arendamiseks läheb väljajagamisele kahes etapis. Ideekonkurss tipneb 26.–28. augustil Tallinnas toimuva HIVdigital hackathon’iga, kust parimatena väljujate vahel jagatakse kuni 30 000 eurot, mis on mõeldud lahenduste prototüüpimiseks. Prototüüpidest omakorda valitakse detsembris 2016 parim või parimad, kellele eraldatakse valmislahenduste testimiseks ja arendamiseks kuni 70 000 eurot.

HIVdigital on HIV valdkonna probleemidele keskenduv digilahenduste konkurss. Selle eesmärk on algatada arutelu innovatsioonivõimalustest HIV valdkonnas, innustada uuenduslike rakendusideede genereerimist ja toetada parimate ideede valmislahendusteks arendamist. Konkursi korraldajad on SA Tallinna Teaduspark Tehnopol poolt juhitud Eesti tervisetehnoloogia klaster Connected Health ja GlaxoSmithKline Eesti OÜ. Konkurssi rahastab ViiV Healthcare Positive.

Lahendusideid saab esitada konkursi kodulehe kaudu 14. augustini 2016 (k.a).