Juulis alustatakse Eestis soolevähi sõeluuringutega

Punase liha tarbimine liiga suurtes kogustes võib tõsta soolevähki haigestumise riski. Foto: J. Scott Applewhite/AP/Scanpix

Eestis haigestub igal aastal jämesoolevähki ligi 1000 inimest. Vähieelset seisundit on võimalik aga enne raske haiguse tekkimist avastada ja ravida, mistõttu alustatakse Eestis jämesoolevähi sõeluuringutega.

Jämesoolevähi sõeluuringud on tõhus meetod kindlas vanusegrupis kaebuseta inimeste testimiseks, selleks et vähki ennetada või avastada see varases staadiumis, kirjutab Med24. Alates juulist saadetakse Eestis kutse jämesoolevähi sõeluuringul osalemiseks 1956. aastal sündinud ravikindlustatud inimestele.

Sihtrühma kuuluvatele inimestele saadetakse tervisekontrolli kutse nende rahvastiku registris esitatud aadressile ja patsiendiportaali. Uuringus osalemine on vabatahtlik ja ravikindlustatud inimesele osutatud teenuste eest tasub haigekassa.

Jämesoolevähk on enamasti limaskesta kasvajast (polüüp) alguse saanud pahaloomuline kasvaja, mis paikneb jämesooles. Enamik jämesoolevähi juhtudest tekib järk-järgulise vähitekkeprotsessi tulemusena, algselt healoomulistest polüüpidest.

Eestis on jämesoole esinemissagedus viimaste aastakümnete jooksul märgatavalt kasvanud – 680 juhult 2000. aastal 924 juhuni 2013. aastal. Haigestumuse trendi jälgides võib oletada, et tänaseks haigestub Eestis iga-aastaselt jämesoolevähki ligi tuhat inimest. Vähi esmashaigestumus on suurim üle 70-aastaste meeste ja naiste seas, kuid haigestumise risk kasvab 50. eluaastast.

Ligi kolmandik avastatud vähijuhtudest on avastamise hetkel levinud soole algkoldest teistesse elunditesse (maks, lümfisõlmed, kopsud) ehk on teisisõnu kaugmetastaaside staadiumis. Vähi tekkeprotsess on üldjuhul aeglane ja astmelise kuluga – hinnanguliselt kulub vähieelsete muutuste tekkest vähi väljakujunemiseni 10–15 aastat. Lisaks on varasele soolevähile iseloomulik sümptomite puudumine. Seetõttu on varajane avastamine väga oluline.

Jämesoolevähi diagnoosimiseks kasutatavas sõeluuringus viiakse läbi väljaheitetestil põhinev uuring (peitevere test) ja vajadusel, kui väljaheites leitakse peiteverd, soole uuring (koloskoopia).

Peamised sõeluuringuga kaasnevad ohud on seotud koloskoopiaprotseduuri ettevalmistusega. Selle kõrvalnähtudeks võivad olla puhitustunne ja kõhuvalu. Protseduurist tingitud tüsistusi esineb kuni viiel protsendil patsientidest. Koloskoopiast tingitud tervisekahju risk on mõnevõrra suurem kaasuvate haigustega ja eakatel patsientidel. 

Riskide maandamiseks kaasatakse sõeluuringu läbiviimisesse suure koloskoopiakogemustega arstid ja uuringut vajavad patsiendid suunatakse kõigepealt perearsti vastuvõtule.