Haigekassa tasus eelmisel aastal Eesti kindlustatutele teistes Euroopa Liidu liikmesriikides antud arstiabi eest kokku 8,5 miljonit eurot.
Eesti inimeste ravi välismaal maksis kopsaka summa
Vajamineva arstiabi teenuseid osutati Eesti kindlustatutele teistes Euroopa Liidu liikmesriikides 2015. aastal 5,1 miljoni euro eest, teatas haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse spetsialist Kadri Eisenschmidt.
Vajaminev arstiabi on meditsiiniteenus, mida saavad Euroopa ravikindlustuskaardi alusel Eesti haigekassas kindlustatud inimesed ajutiselt teises liikmesriigis viibimise ajal võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Selleks peab arstiabi vajadus olema tekkinud teises riigis viibimise ajal ning tervishoiuteenuse vajadus peab olema meditsiiniliselt põhjendatud. Seda, kas tegemist on vajamineva arstiabiga, otsustab arst.
Plaaniliseks raviks välisriigis väljastati 2015. aastal eelluba 282 korral ning need kulud ulatusid 3,3 miljonini. See võimalus on mõeldud nendele kindlustatutele, kellele on meditsiiniliselt näidustatud selline tervishoiuteenus, mida Eestis ei osutata.
Euroopa Liidu patsiendiõiguste direktiivi alusel esitati haigekassale 56 tagasimakse taotlust, mille alusel hüvitati välisriigis tehtud ravikulusid Eesti kindlustatutele 98 000 euro väärtuses. Euroopa Liidu patsientide vaba liikumise direktiivi alusel võib eriarstile saatekirja omav patsient valida ükskõik millise raviasutuse või arsti vahel Euroopa Liidu piires ning peale ravi saamist taotleda haigekassalt hüvitist. Oluline erinevus Eestis ja välisriigis saatekirja alusel eriarsti poole pöördumisel seisneb selles, et välisriigis tuleb kogu ravi eest esmalt ise tasuda ja seejärel tagasi koju saabudes haigekassalt kulude hüvitamist taotleda .
Kokku hüvitas haigekassa seega oma kindlustatutele välisravi teenuseid 2015. aastal 8,5 miljoni euro ulatuses.
Teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kindlustatute Eestis saadud tervishoiuteenuste kulud ulatusid 2015. aastal 1,2 miljonini.