Vaimupuudega inimeste hambaraviüksus Tartus valmib kevadeks

Tartu Ülikooli stomatoloogiakliiniku juhataja Taavo Seedre. Foto: Margus Ansu

Tartu Ülikooli kliinikum plaanib luua vaimupuudega inimeste jaoks üldnarkoosis tehtava hambaravi võimaluse. Hetkel on ettevõtmine veel algusjärgus, ent kõige helgemates lootustes plaanitakse kevadel spetsiaalne vastuvõtt siiski avada.

Tartu Ülikooli kliinikumi stomatoloogiakliiniku juhataja dr Taavo Seedre sõnul on komplikatsioone ja mõttekohti hetkel veel väga palju: «Selleks, et inimene panna üldnarkoosi, on vaja teatud tingimusi ja see on suhteliselt kallis organiseerimine ja ega meil neid häid lahendusi pole siiamaani.»

«See ei ole nii, et paneme hambaravi ja narkoosiaparaadi matsti paika ja hakkame tegema. On ärkamise ruumid ja ooteruumid,» selgitas Seedre ning lisas: «Me läheme ilmselt kokku traumatoloogia ja ortopeediaga. Oleks meil niisugune koht võtta, kus olekski ainult see hambaravi. Ja ega ma ei ole ka väga kindel, et me täidaksime kogu selle nädala hommikust õhtuni ära.» Vajalikud ruumid seatakse sisse Puusepa 8 asuvasse vanasse operatsiooniblokki ning selleks, et narkoosi aparatuuri investeering ennast ära tasuks, peaks too pidevalt töös olema. Hambaravi on sealjuures vaid üks osa.

Seedre sõnul ei oska ka puuetega inimeste koda täpselt hinnata, kui suur oleks üldnarkoosis hambaraviteenuse nõudlus ning keeruline on veel küsimus selleski osas, kellele seda teenust lõpuks hüvitataks ning kes peaks selle eest maksma. Narkoosis hambaravi keskmine hind on olnud stomatoloogiakliiniku juhataja sõnul 384 eurot (6000 krooni) ning selge on see, et väga vähestel on selline raha välja käia. Enamiku sellest hinnast moodustavad narkoosi- ja personalikulud, hambaravi peale läheb sellest väiksem osa.

«Eks me paneme selle käima ja siis me vaatame, kuidas see kujuneb. Meil ju puudub ka kogemus, kui palju seda nõudlust ja tahtmist on. Ja üleüldse, kas seadusandluses saab teha niisuguse erandi vaimupuudega inimestele? Teine asi on see, et kui inimesel ei ole vaimupuue, siis ta suudab ka tavahambaravis käia, aga miks temal siis seda tavahambaravi kinni ei maksta. Siin võib tekkida niisuguseid küsimusi ja kaklusi, et siin ma ausalt öelda ei taha selle peale mõeldagi. Siis me ajaksime selle kontingendi nii suureks, et haigekassa ilmselt ei suuda seda kinni maksta,» möönis Seedre.

Kuna vaimupuudega inimeste üldnarkoosis hambaraviteenus läheb päevakirurgia alla, siis tekib veel üks probleem seaduse tasandil. «Päevakirurgiat saab haigekassa kontseptsiooni järgi osutada näo-lõualuu kirurg, kes on residentuuri läbinud, tavahambaarst niisugust teenust üldse osutada ei saa, sest selle eest haigekassa ei maksa. Samal ajal enamasti ei ole seal näo-lõualuu kirurgil midagi teha, kuna see on tavahambaravi,» selgitas Seedre ning lisas: «Kuidas me siis need seadused ja kõik joonele saame, et see asi töötaks ja ei tekiks mingeid arusaamatusi tasustamisel – see kõik on üks peavalu ausalt öeldes.»

Hambaravi on stomatoloogiakliiniku juhataja sõnul vaimupuudega inimese puhul tegelikult tavapärane, eri väljaõpet selleks vaja ei ole: «Kõik hambaarstid põhimõtteliselt on võimelised niisugust tööd tegema, ainuke lugu on selles, et anestesioloogil võib-olla on rohkem probleeme selle vaimupuudea inimese rahustamise ja kõige muuga. Aga loomulikult eks ta veidike ebamugavam ole ja on vaja, et inimene, kes sellega tegeleb ja oleks ka mingilgi määral huviline sellist tööd tegema. Ega me ei saa kedagi sundida, et nüüd hakkad niisugust tööd tegema ja kogu lugu.»

Kes oleksid aga need inimesed, kes võiksid veel üldnarkoosis hambaravi vajada? Seedre hinnangul on narkoosis hambaravi põhiliseks näidustuseks ikkagi vaimupuue.

«Mis komplitseerib seda asja veel, on hügieen. Ravi tulemus ei sõltu vaid teostatud ravist vaid ravi tulemus sõltub ka sellest, kuidas on nende hammaste eest võimalik järgnevalt hoolitseda ja kui inimene on vaimupuudega ja ei ole niisugust lähedast inimest, kes kogu ta suuõõne eest väga hoolitseks, siis tegelikult võib see ravi tulemus muutuda aasta-paariga täiesti nulliks, olenemata sellest, et see tol hetkel tehti hästi. Ja see tähendab seda, et need vaimupuudega inimesed peaksid käima narkoosis suuõõne kontrollis ja ravis iga aasta. Mida see jälle tähendab?» tõstatas ta küsimuse.

Lisaks rääkis stomatoloogiakliiniku juhataja, et veel võib tekkida probleem erinevate patsientide kokkupuutumisega. «Me ravime narkoosis põhiliselt väikelapsi aga samal ajal kui tuleb vaimupuudega inimene – neid on mitmesuguseid, osad käituvad rahulikult ja osad on rahutud jne – ja see on läbi mõtlemise küsimus, kuidas me neid eraldame, sest me ei saa ju ka ema koos lapsega traumeerida sellega, et ta näeb midagi niisugust, millega ta kunagi harjunud pole. Ega neid vaimupuudega inimesi väga palju tänava peal ei liigu ja oleneb inimese intelligentsusest ka, kuidas ta niisugustesse asjadesse suhtub,» selgitas ta.

Küsimuse peale, millal võiks reaalselt üldnarkoosis hammaste ravimine pihta hakata, vastas Seedre, et mitte varem kui kevadel: «Kuna siiamaani ruumi ei olnud, siis polnud seda võimalik üldse mõeldagi. Praegu on väike pilu, et me saame ikkagi sisse kuskile.»

Kogu ettevõtmine on rahastatud Tartu Ülikooli kliinikumi poolt, riigi toetuse võimalused on Seedre hinnangul väga piiratud: «Kust kohast need rahad tuleksid? Sotsiaalrahad, eks ole – pensionid, sotsiaaltoetused. Tore on ju öelda, et riik maksku aga iga asja peale tuleb näidata allikas, kust see raha tuleb. Ja riigi eelarves ju ülejääki praegu pole, siis tuleb näidata see koht, kust me selle raha ära võtame. Ja ongi kõik! Mis on siis vähemtähtsam?»