Värske statistika: Eesti inimeste harimatus võib tõsta surmade arvu

Antibiootikume valimatult ja iga haiguse korral võtta ei tohiks. Foto: Mark Langridge/picture alliance/moodboard/Scanpix

Eelmisel nädalal avaldatud Eurobaromeetri uuringust selgus, et nii Eestis kui ka suures osas teistes Euroopa Liidu riikides on antibiootikumide kasutamine küll vähenenud, kuid suur osa inimestest ei tea siiani, millal antibiootikume tegelikult vaja läheb.

Värskest uuringust selgus, et 32 protsenti eestlastest on viimase 12 kuu jooksul tarvitanud suu kaudu võetavaid antibiootikume. Euroopa keskmine näitaja on 34 protsenti. Euroopa Liidus kokku on antibiootikumide tarbimine viimase seitsme aasta jooksul vähenenud kuus protsenti.

2013. aastaga võrreldes on Eestis antibiootikumide tarbimine langenud kolm protsenti. Suurim langus on toimunud Rumeenias (9%), Lätis, Taanis ja Hollandis (8%). Antibiootikumide tarvitamine on enim tõusnud Hispaanias (9%), Itaalias (7%), Ungaris (5%) ja Horvaatias (4%).

Kuigi üldiselt on antibiootikumide tarbimine Euroopas vähenenud, ei tasuks Euroopa Komisjoni hinnangul siiski veel arvata, et muretsemiseks ei ole enam põhjust. Vastupidi, antibiootikumide suhtes resistentsetesse haigustesse sureb Euroopas igal aastal 25 000 inimest ja tervelt 57 protsenti eurooplastest ei tea isegi, et viiruste vastu antibiootikumid ei aita.

Teadmine selle kohta, missuguste haiguste ravimisel antibiootikumidest ka tegelikult abi võib olla, on jõudnud vaid kolmandiku eurooplasteni. Kõige rohkem tegeletakse teavitustööga Soomes, Rootsis, Leedus, Prantsusmaal ja Belgias. Eriti positiivselt paistab silma põhjanaaber Soome, kus 68 protsenti inimestest on saanud infot antibiootikumide kasutamise kohta. Eesti jäi edetabeli tagumisse poolde – 16. kohale.

Tõenäoliselt on see ka põhjus, miks soomlased teavad kõige paremini, kuidas on antibiootikume kõige õigem kasutada. Teadlikkuse edetabelis järgnevad Soomele Holland ja Rootsi. Kõige vähem korrektseid vastuseid andsid aga antibiootikumidega seotud küsitlusele itaallased, kreeklased ja lätlased.

Kõige rohkem kasutavad antibiootikume madalama haridustasemega ja kehvemas majanduslikus olukorras inimesed. 32 protsenti eurooplastest saab antibiootikumide kohta teavet arstilt, samas kui 53 protsendi jaoks on peamiseks teabeallikaks televisioon (27% reklaamist ja 26% teleuudistest).

Kõige usaldusväärsemat teavet jagavad antibiootikumide kohta arstid, ravimiettevõtted ja haiglad. 93 protsenti eurooplastest saab antibiootikumid arstilt, samas kui neli protsenti kasutab neid retseptita või kasutab eelmisest retseptist alles jäänud antibiootikume. Selline käitumine on ohtlik, sest maailmas sureb antibiootikumide suhtes resistentsetesse haigusesse kuni 700 000 inimest ja prognoositakse, et juhul, kui antibiootikumide massiline väär tarvitamine jätkub, kasvab see arv 2050. aastaks kümne miljoni inimeseni.

Allikas: Euroopa Komisjon.