Pevkur: üldnarkoosis hambaravi vajajate ring on laiem

Hambaravi.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Sotsiaalministeeriumi hinnangul on üldnarkoosis hambaravi vajavate inimeste sihtgrupp laiem kui ainult vaimupuudega inimesed – lahendus peaks tagama kõigile vajajatele üldanesteesias hambaravi.


«Tartu Ülikooli kliinikum on sisustamas üksust, kus saaks vaimupuudega inimesi ravida. Sarnane võimalus tuleks luua ka Põhja-Eesti piirkonda,» vastas sotsiaalminister Hanno Pevkur eelmise nädalal riigikogu istungi arupärimistele.

Ministri hinnangul on kaks peamist probleemi. Esiteks ei piirdu isikute ring, kes vajavad üldnarkoosis hambaravi, ainult vaimupuuetega inimestega, mistõttu tuleks ühesugune lahendus leida kõigile. «Me oleme valmis edasi töötama selle lahenduse leidmisele. Ma ei ole kindel, kas me suudame välja pakkuda kohe kõigile sobivat lahendust,» möönis ta.

Teiseks tuleks Pevkuri sõnul luua võimalus ravida hambaid üldnarkoosis nii Lõuna- kui Põhja-Eestisse, mille eelduseks on vajalikud ruumid (nii ravi- kui oote- kui ka ärkamisruumid) ja vastava väljaõppega personal.

Sotsiaalkomisjoni liige Liisa Pakosta (IRL) selgitas, et vaimupuudega inimeste hambaravi puhul peaks neil inimestel, kel pole võimalik ilma üldnarkoosita hambaravi teha, olema narkoosiosa tasustatud haigekassa vahenditest. Hambaravi peaks inimene ise kinni maksma.

Kuidas süsteem täpsemalt toimima peaks hakkama, seda analüüsib edasi sotsiaalministeerium. Lõpliku lahenduseni loodetakse jõuda paari kuu jooksul.

Sotsiaalministeeriumi kirjas riigikogu sotsiaalkomisjonile tõi Pevkur välja, et enne vastava hüvitise või toetuse väljakujundamist tuleb ministeeriumil kindlaks määrata seda vajavate isikute ring.

«Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajad juhtisid meie tähelepanu asjaolule, et isikuid, kellele ei saa osutada hambaraviteenust ilma üldanesteesiata, ei ole mitte üksnes sügava vaimse, vaid ka sügava füüsilise puudega isikute seas (näiteks Parkinsoni tõve diagnoosiga),» seisis ministri kirjas.

«Meie arvates tuleks sarnases olukorras olevate isikute võrdse kohtlemise põhimõtet järgides hüvitise kohaldamisala laiendada ka sügava füüsilise puudega isikutele eeldusel, et arst on neil tuvastanud vajaduse teostada hambaravi üldanesteesias.»

Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli Eestis 1. jaanuari 2010 seisuga 13736 täisealist isikut, kellele on määratud sügav puue, neist 3267-le on määratud sügav puue seoses psüühikahäirega (272 neist on vaimse alaarenguga).

«Selleks, et vältida vahendite ebaotstarbekat kasutamist, peaks isikul lisaks sügava puude olemasolule tuvastama ka vajaduse hambaravi teostamiseks üldanesteesias, mida võiks teha isikule sotsiaalkindlustusametis puude raskusastme määramisel (võimalik ekspertiisikulu suurenemine). Alternatiivina võiks psühhiaatrite, stomatoloogide ja vajadusel ka teiste arstierialade esindajate kaasabil koostada nende haiguste loetelu, mille puhul on narkoosis hambaravi patsiendile näidustatud ja mille diagnoosimisega kaasneb ka õigus vastavat hüvitist taotleda,» möönis Pevkur.

«Eesti Puuetega Inimeste Koda rõhutab, et võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt peaks üldnarkoosis teostatava hambaravi puhul hüvitama üksnes üldnarkoosi maksumuse, kuna hambaravikulude hüvitamine suhteliselt kitsale grupile puuetega inimestele annab neile põhjendamatu eelise teiste puuetega inimeste ees, kes kannavad oma hambaravikulud ise,» oli kirjas lisatud.

Hüvitise suurus

Hüvitise või toetuse põhjendatud suuruse leidmisel on sotsiaalministeeriumi hinnangul võimalik lähtuda puudega lastele haigekassa kulul osutatava analoogse teenuse maksumusest. Ministeeriumi sõnul tuleks arvestada kuni 3-tunnise anesteesia maksumusega, mille piirhind on 162.27 eurot (2539 krooni). Anesteesiale lisandub ka ärkamisruumi teenus, mille piirhinnaks on 16.49 eurot (258 krooni) tunnis, ning sotsiaalministeeriumi arvutuste kohaselt tuleks arvestada maksimaalse ärkamisruumi teenuse ajaga ehk kolme tunniga, mille kogumaksumus on 49.47 eurot (774 krooni).

«Samuti tuleks hüvitise suurusesse lisada ühe järelravi voodipäeva maksumus 43.01 eurot (673 krooni), mis annaks võimaluse jätta patsient vajadusel seisundi jälgimiseks statsionaari,» seisis sotsiaalministri kirjas. Kokkuvõttes tuleb sotsiaalministeeriumi hinnangul arvestada hüvitise või toetuse suuruseks 255 eurot ravikorra kohta.

Võimalikud kulud

«Kuna käesoleval hetkel ei ole meie kasutuses andmeid, milline protsent sügava puudega inimestest võiks tegelikult üldanesteesias hambaravi vajada, siis arvestame arvutustes olukorraga, kus hüvitist või toetust taotlevad kõik sügava puudega inimesed vähemalt üks kord aastas. Kui eeldada, et hüvitist või toetust makstakse üks kord aastas, on sügava vaimse puudega inimeste (3267) puhul hüvitisteks aastas kuluv summa 833 085 eurot (13 034 948 krooni) ja kõikide sügava puudega inimeste (13736) puhul kokku 3 502 680 eurot (54 805 033 krooni). Viimane summa on hüpoteetiline, kuna kõikidel sügava füüsilise puudega inimestel ei ole põhjendatud vajadust üldanesteesias teostatava hambaravi järele. Kui Riigikogu kaalub ka rohkem kui üks kord aastas hüvitamist, tuleb vastavalt korrutada ka kulud,» oli kirjas välja toodud.

Sotsiaalminister möönis, et käesoleva aasta riigieelarves hüvitise või toetuse sisseseadmiseks vahendeid pole arvestatud ning sotsiaalministeeriumi hinnangul ei saa hüvitist rahastada ravikindlustuse eelarvest või puuetega inimeste sotsiaaltoetusteks ettenähtud vahenditest.

«Ravikindlustatutega võrdsustatud isikutele suunatud hüvitise rahastamine ravikindlustuse eelarvest tekitaks ebavõrdset kohtlemist solidaarse ravikindlustussüsteemi sees ja vähendaks tervishoiuteenuste üldist kättesaadavust. Toetuse maksmine puuetega inimeste sotsiaaltoetusteks ettenähtud vahenditest ei tagaks toetuse sihtotstarbelist kasutamist selle saajate poolt,» kirjutas sotsiaalminister sotsiaalkomisjonile.

«Ühineme ka hambaarstide liidu esindajatega, kes on rõhutanud õige suuhügieeni järgimise olulisust sügava puudega isiku jaoks, mis aitaks paljusid hiljem üksnes raviga kõrvaldatavaid probleeme ennetada. Lisaks peaks hüvitise sisseseadmisele täiendkoolituste kaudu tõhustama rehabilitatsiooniteenuse raames osutatavat tegevusterapeudi, eripedagoogi ja psühholoogi teenust, et õpetada kliendile ja tema lähedastele suuhügieeni ja muid enese eest hoolitsemise võtteid. Vajadusel on hambaarstide liit avaldanud valmisolekut osaleda juhendmaterjalide koostamisel, mis võiksid eelistatult olla visuaalsed.»

Populaarne

Tagasi üles