Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Nõustaja: glamuurse nimega sigaretid meelitavad noori suitsetama

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Suitsetamisest loobujaid abistav Henry Jakobson arvab, et noori ja eriti tüdrukuid kisuvad halva harjumuse küüsi glamuursed nimed sigaretipakkidel.
Suitsetamisest loobujaid abistav Henry Jakobson arvab, et noori ja eriti tüdrukuid kisuvad halva harjumuse küüsi glamuursed nimed sigaretipakkidel. Foto: SCANPIX

Suitsetamisest loobujaid nõustav Henry Jakobson arvab, et noori meelitavad suitsetama glamuursete nimedega sigaretipakid. Oleks suitsupakile kirjutatud Põhk, ei tunduks sigareti tõmbamine ilmselt kuigi ahvatlev.

Jakobson rääkis Tervise Arengu Instituudi andmetele viidates, et noori suitsetajaid tuleb üha juurde ja eriti on kasvavat trendi näha tüdrukute seas. Taolise suuna omapoolse selgitusena tõi mees välja selle, et sigaretitootjad meelitavad noori glamuursete nimetustega.

«Müüakse sigarette nagu Glamour ja Vogue, mis müüvad kujutlust suitsust. Suitsu nimeks ei panda Põhk või muud sellist,» ütles ta.

Jakobson on ka ise olnud suitsetaja. Aastaid tagasi Iirimaal elades ja töötades kulus tal koguni kaks-kolm pakki sigarette päevas. Oma pahest sai ta lahti inglise eneseabiraamatute autori Allen Carri kirja pandud juhiseid järgides. Täna on Jakobson mittesuitsetaja ja püüab samal meetodil teisi suitsetajaid halvast harjumusest lahtisaamisel aidata.

Carri meetodi põhitõdedele tuginedes avaldas Jakobson imestust, et Eestis on suitsetamise vastu võitlemisel ja ennetamisel jäädud mustade kopsude piltide ja vähiga hirmutamise juurde.  «Ma ei tea ühtegi suitsetajat maailmas, kes ei teaks, et suitsetamine tekitab musti kopse või kopsuvähki. Mu enda vanaisa suri mu silme all kopsuvähki, aga ainuke mis ma siis tegin oli, et ma läksin rõdule suitsetama, et närve rahustada,» rääkis ta.

Samuti kahtles Jakobson noortele suunatud suitsetamisvastase kampaaniafilmi «Suits» efektiivsuses. «Seal räägib kirglik suitsetaja Jan Uuspõld meile, et me ei peaks suitsetama,» märkis ta.

Carri meetodi järgi on olulisim tegeleda põhjustega, miks inimene üldse suitsetama hakkab.

«Kui inimene arvab, et see aitab tal stressi leevendada, siis me näitame tema enda kogemuste põhjal, et see hoopis tekitab stressi. Suitsetaja unustab ära, et ta ei vajanud stressi leevendamiseks suitsetamist enne, kui ta üldse alustas. See kõik muutus alles pärast suitsetamisega alustamist,» tõi Jakobson näite Carri meetodit järgivate nõustajate mõtteviisist.

Tagasi üles