Kõhuvalu põhjuseks võib olla uus allergia

Üha rohkem inimesi on henreste suhtes tundlikud. Foto: Martin Poole/picture alliance/moodboard/Scanpix

Kui sul on nohu, lööve või kõhuvalu, siis võib selle põhjuseks olla mõni uus allergia, mis veel mõne aja eest oli enamikule arstidele ja inimestele tundmatu.

Allergilise reaktsiooni korral arvab enamik inimesi esialgu, et tegemist võib olla näiteks heinanohu, nikli-, tolmu- või pähkliallergiaga, kirjutab ajakiri Bild der Frau. Tegelikult tunnevad teadlased tänapäeval 20 000 erinevat ainet, mis võivad allergiat põhjustada.

Saksamaa astmaühingu toitumisteadlase Sabine Schnadti sõnul kerkib esile üha enam toiduga seotud allergiaid. Tema sõnul on peasüüdlaseks sisse toodud toiduained, nagu näiteks Acerola kirsid, mida lisatakse mahladele kõrge C-vitamiini sisalduse tõttu. Need marjad võivad põhjustada soovimatuid reaktsioone nende inimeste kehas, kes on allergilised ka lateksi suhtes. Kase õietolmu vastu allergilised inimesed peaksid aga jällegi sojaga ettevaatlikud olema, sest nende taimede molekulid on ehituselt üsna sarnased.

Sellegipoolest võivad ootamatult suuremaid probleeme tekitada ka teada-tuntud toiduained. Üha suurem osa lapsi on allergilised maapähklite vastu ja täiskasvanud on üha sagedamini tundlikud herneste suhtes. Selle põhjust teadlased veel ei tea. «Üks põhjus võib olla see, et toiduainetööstus kasutab üha rohkem hernestest pärit valku ja kiudaineid, mistõttu keha muutub selle valgu suhtes tundlikusk ja hakkab seda korraga vaenlaseks pidama,» selgitas Schnadt.

Puugid tekitavad allergiat

Sama mõistatuslik on uus allergia punase liha vastu. Inimesed, kellel see allergia välja kujuneb, ei saa üleöö enam veise-, lamba- ega metsloomade liha süüa. Selle allergia tekitaja ei ole mitte valk, nagu tavaliselt allergiate puhul, vaid suhkrumolekul, mida on peaaegu kõigi imetajate kehas.

Äge punase liha allergia tekib tõenäoliselt pärast puugihammustust. Arvatakse, et allergia väljakujunemises on süüdi üks puukide süljes leiduv aine. Müncheni tehnikaülikooli dermatoloogia ja allergoloogia kliinikumi professori Tilo Biedermanni hinnanugl on Saksamaal selle allergeeni suhtes tundlikud ligikaudu 20 protsenti puugirohketest piirkondadest pärit inimestest, kes veedavad palju aega õues.

Schnadti sõnul erineb punase liha allergia teistest allergiatest ka selle poolest, et sageli tähendab diagnoosi panemine keerulist detektiivitööd. «Tavaliselt reageerivad inimesed toiduainetele väga kiiresti. Pärast kuni 30 minuti möödumist hakkab näiteks suus sügelema ja kipitama,» rääkis Schnadt. Punase liha allergia puhul tekivad nii need kui ka ülejäänud sümptomid, nagu näiteks paistetus või koguni hingamisraskused alles hiljem, tavaliselt kolme kuni seitsme tunni pärast.

Salakaval nisuallergia võib avalduda trennis

Üha sagedamini esineb ka uut, salakavalat nisuallergia vormi. Kui allergikud söövad ära ühe saiakese või pitsa ja seejärel rahulikult istuma jäävad, ei juhtu midagi. Kui seda teha aga näiteks enne trenni või raskete kastide vedamist, siis võivad tagajärjed olla tõsised: tekkib reaktsioon, mis võib viia koguni allergilise šokini. Allergilise reaktsiooni tekkimiseni võivad sel juhul viia aga ka ravimite või alkoholi tarbimine.

«Midagi sellist saab arst diagnoosida vaid siis, kui ta sellest teab. Seepärast peaks arstile päeva kulgu tingimata täpselt kirjeldama,» soovitas Schnadt.