Aasta alguses on palju suitsetamisest loobujaid

Suitsetamise ennetamise ja nõustamise ekspert Tiiu Härm tubakavaba päeva tähistamisel mullu Tallinnas Solarise keskuse juures. Foto: Mihkel Maripuu

Paljud on andnud endale aasta alguses lubaduse suitsetamine maha jätta, kuid statistika järgi õnnestub see vaid vähestel – neil, kel on väga tugev tahe.

Tervise Arengu Instituudi ekspert ja suitsetamisest loobumise nõustaja Tiiu Härm ütles, et tõepoolest on aasta algul selle sooviga tema juurde tulijaid rohkem olnud. Osa neist on ise otsustanud uuel aastal tubakavabalt elada, teised aga lubanud seda kellelegi teisele.

Kahetsusväärsel moel levib see pahe üha enam noorte neidude hulgas. Viimasel ajal tuleb suitsetamisest loobumise kohta nõu küsima järjest rohkem õpilasi, sageli kolm-neli tütarlast koos. On tulnud ka isa tütrega.

Sellise kellegagi koos abi järele tuleku hindas Härm väga heaks, sest lähedaste tugi on oluline. «Kõige halvem on, kui õpilastest suitsetajad on oma vaevaga üksi ja ainus, kes nendega tegeleb, on trahvi tegev mupo,» lausus nõustaja.

Poisil neli aastat staaži

Kord tuli vastuvõtule vanaema koos kümneaastase poisiga, kes oli selle pahe küüsis olnud juba neli aastat. Koolivaheajal, kui poiss vanaema juurde saadeti, otsustaski ta abi otsida.

Poiss ise tahtis kasvada terveks ja tubliks ning ka isa oli poja tervisesse investeerinud, tasudes tema spordisaalis käimise. Mis poisist edasi sai, nõustaja Härm kahjuks ei teadnud, sest poiss ei tulnud enam tagasi.

Laps vajab sel juhul head kontakti perega, temaga tuleb palju rääkida ja olukorda analüüsida, et üheskoos lahendus leida. Hukkamõistmise asemel tuleb teda mõista ja toetada.

Härmi hinnangul on paha see, et tavaliste sigarettide kõrval või nende asemel on noored hakanud üha enam tarbima huuletubakat, mis on veel ohtlikum, sest võib põhjustada suuvähki ja hambahaigusi.

Enamik vajab nõustaja või arsti abi

Vaid kolm kuni viis protsenti suitsetajaist saab halvast harjumusest ise lahti, enamik neist vajab nõustaja või mõne arsti abi. Ent ka siis pole tulemus sugugi kindel – õnnestumine kuni kümme protsenti.

Nõustaja testib esmalt suitsetaja nikotiinisõltuvuse taset ja teeb kindlaks tema füüsilise ja emotsionaalse seisundi. Aasta jooksul on inimene pideva jälgimise all. Enamasti on algul abiks nikotiini sisaldavad nätsud ja plaastrid, vahel ka tabletid.

Nõustamisteenus on tasuta ja saadaval üle Eesti. Härmi sõnul on ressurssi ülegi, mistõttu julgustas ta inimesi rohkem nõuandlasse pöörduma.

Neile, kes suitsetamisest loobumise tee läbinud, soovitab nõustaja tagasilanguse vältimiseks leida sõpru mittesuitsetajate seast, käia rohkem kultuuriüritustel ja üldse kodust väljas ning tegelda spordiga.