Südamehaige hädas hambaraviga

Hambaravi. Foto: Sille Annuk

Toimetusse pöördus inimene, kes valutab südant oma rasket südamehaigust põdeva tuttava pärast, kes vajaks hädasti hambaravi, kuid pole võimeline seda töövõimetuspensionist kinni maksma. Haigekassa saab aidata vaid 450 krooniga aastas.

Naine on ligi 50aastane, kuid juba 20 aastat olnud töövõimetuspensionil südamehaigusega, mida raviks vaid südamesiirdamine. Tal on kodus 3 last. Kogu sissetulekuks on aastaid olnud 3050 krooni ehk nüüd 194,93 eurot kuus.

Selle rahaga on väga raske lapsi kasvatada ja koolitada, rohtusid osta ning elektri, kütte ja telefoni eest maksta. Praegune seis naise hammastega on aga niisugune, et ta vajaks palju ja kiiret abi, sest haiged hambad mõjuvad ka südamele hävitavalt.

Haigekassast vastati, et töövõimetuspensionärid saavad hambaravihüvitist 300 krooni aastas. Kui tegemist on suurenenud hambaravi vajadusega isikuga, on tal õigus saada hüvitist 450 krooni aastas.

Suurenenud hambaravi vajadustega inimesteks loetakse järgmiste ravide saajaid:

pea-kaela piirkonna kasvajate kirurgiline ja kiiritusravi;

huule-, alveolaarjätke- ja suulaelõhe ning teiste anomaaliate kirurgiline ravi;

näo koljuluude traumade kirurgiline ravi;

protseduur (endoskoopia, anesteesia ja muu), mille käigus on tekkinud trauma;

kudede ja elundite siirdamine või siirdamiseks ettevalmistamine;

pea-kaela piirkonna ulatuslike põletike (abstsess, flegmoon) haiglaravi.

Hüvitise taotlemiseks tuleb haigekassale esitada avaldus ja hambaravi eest tasumist tõendav dokument. Suurenenud hambaravi vajadusega isik peab esitama ka arstitõendi, mis tõendab tervishoiuteenuse tagajärjel suurenenud hambaravi vajadust.

Täiskasvanutel on võimalik saada ka tasuta hambaravi, kuid vaid juhul, kui abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Täiskasvanute tasuta hambaravi vajaduse otsustab arst.

Lisaks on inimesel võimalus rahalise toetuse saamiseks pöörduda kohalikku omavalitsusse.