Grippi haigestumine kasvas eelmine nädal kolm korda

Oma tervise eest tuleb hästi hoolitseda, haige olemine läheb kalliks maksma.

FOTO: Caro / Scanpix

Aasta teisel nädalal (10-16.jaanuar) pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 5199 haigestunut ehk 22 protsenti rohkem kui eelneval nädalal, kusjuures kolmekordselt tõusis laboratoorselt kinnitatud gripijuhtude arv.


Terviseameti andmetel haigestus ülemiste hingamisteede haigustesse eelmisel nädalal 5199 inimest, 38 protsenti neist olid lapsed. Gripitaoliste haigestumiste arv kasvas aga 80 protsendi võrra.

Vanuserühmade järgi haigestusid enam kuni 5-aastased lapsed. 80 protsendi suurust haigestumise tõusu täheldati vanusrühmades 0-4, 5-14 ja 15-65. Vanemaealiste elanike hulgas (65 ja vanemad) püsib haigestumine stabiilsel tasemel.

Grippi haigestumisi registreeriti Tartus, Tallinnas, Pärnumaal, Harjumaal, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Võrus ja Jõgevamaal.

Aasta teisel nädalal sai Eestis laboratoorse kinnituse kokku 90 A gripi ja 6 B gripi juhtu.

Positiivse kinnituse saanutest A gripiviirustest 73 olid H1N1, mis näitab, et alates 2.nädalast domineerib Eestis A gripiviiruse alatüüp H1N1 ehk pandeemiline gripiviirus, vähemal määral ringleb ka B-gripiviirust.

Gripihooaja algusest on laboratoorse kinnituse saanud 152 A gripiviirust ja 18 B gripiviirust.

Sentinelsüsteemi kaudu saabunud andmete põhjal võib hinnata grippi haigestumuse intensiivsust Eestis praegu keskmiseks ja geograafilist levikut laialdaseks. Grippi haigestumus ei ületa siiski varasemate aastate jooksul jälgitud tavapäraseid gripihooaja näitajaid.

29-st Euroopa Liidu liikmesriigist peaaegu kõik on teada andnud grippi haigestumise tõusust.
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel on haigestumuse intensiivsus väga kõrge – Luksemburgis, kõrge Taanis, Iirimaal, Ilnglismaal ja Norras. Teised riigid hindavad haigestumuse intensiivsust keskmiseks.

Populaarne

Tagasi üles