Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Eesti puugid levitavad mitut uut haigust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Täissöönud puuk.
Täissöönud puuk. Foto: Erik Prozes

Puugihaigustest on Eestis teada-tuntud puukentsefaliit ja borrelioos, kuid väike osa puuke kannab lisaks veel mitut vähem tuntud, kuid tõsist haigust.

«Eestis leidub Anaplasma phagocytophilum bakterit keskmiselt kuni kahel protsendil puukidest, Saaremaal on A.phagocytophilumi kandvaid puuke natuke rohkem, keskmiselt kuus protsent,» rääkis tervise arengu instituudi viroloogia osakonna juhataja Julia Geller. Uuringud on näidanud, et seda bakterit kannavad ja levitavad ainult võsapuugid.

Antud bakter põhjustab inimestel granulotsütaarset anaplasmoosi. Anaplasmoos on keskmise raskusega haigus, mille sümptomiteks on pea-ja lihasvalu ning halb enesetunne. Laboratoorselt tuvastatakse patsientidel valgete vereliblede kahanemist veres, trombotsüütide arvu langust ja maksakahjustuse näitajaid. Selle haiguse korral võib esineda ka pikem palavik, krambid, kopsupõletik, äge neerupuudulikkus, verejooksud.

Suremus jääb Gelleri kinnitusel alla ühe protsendi. Vaktsiini anaplasmoosi vastu ei ole ja tavaliselt ravitakse haigust doksütsükliin-antibiootikumitega. Eestis anaplasmoosi juhtumeid registreeritud ei ole.

Gelleri sõnul räägitakse viimastel aastatel üha rohkem aga bakterist Candidatus Neoehrichia mikurensis, mis levib puukidega, ning mis põhjustab inimestel haigestumist. «Seda leidub ka Eesti puukides, keskmine esinemissagedus on üks kuni üheksa protsenti,» ütles Geller. Haigestuvad peamiselt immuunpuudulikud (näiteks eemaldatud põrna, lümfoomi ning lümfotsüütilise leukeemiaga) või immuunpärssival teraapial olevad patsiendid.

Sellistel patsientidel kulgeb haigus raskelt. «On teada, et üks juhtum Saksamaal lõppes surmaga ning kahel esines korduva palavikuga episoode koos tromboembolismiga kolme kuni kaheksa kuu jooksul pärast haigestumist,» rääkis viroloog. Selle haigusega kaasnevad liigesevalud, nahapunetus koos valu ja sügelemisega. «Inimestel, kellel puudusid teised tõsised tervisehäired, ning oli diagnoositud Ca. Neoehrichia mikurensis nakkus, arenesid välja ebaspetsiifilised gripi-taolised sümptomid, nagu palavik, halb enesetunne, kaalu langus,» rääkis Geller.

Ta lisas, et siiani puudub laboratoorne diagnoosimine tavapäraste seroloogiliste meetoditega. «Bakterit ei ole õnnestunud kultiveerida spetsiifiliste antikehade tootmise jaoks, mida on vaja seroloogiliste testsüsteemide väljatöötamiseks,» selgitas Geller. Ka seda haigust ravitakse doksütsükliin-antibiootikumitega. Erlihhioos on terviseameti nakkushaiguste aruannete nimekirjas alates 1. aprillist 2013, kuid ameti kinnitusel seda seni registreeritud ei ole.

Gelleri sõnul on Eesti puukidel tänavu leitud ka bakter Ehrlichia muris, mida ei peetud inimesele nakkusohtlikuks kuni selle avastamiseni erlihhioosi põdevatel isikutel USA-s. Euroopas on antud bakterit tuvastatud väikenärilistel ja puukidel. Eestis kannab E. muris bakterit peamiselt laanepuuk, mille leviala on Lõuna- ja Ida-Eestis. Haigustekitaja esinemissagedus puukides jääb alla kümne protsendi ning hetkel ei ole Eestis veel inimeste haigestumisjuhtumeid registreeritud.

«Aga ikkagi julgen arvata, et kuna nii erlihhioosi kui selle sarnaseid haigusi on võimalik ravida antibiootikumidega, siis tegemist ei ole nii tõsise haigusega kui puukentsefaliit, mille vastu puudub spetsiifiline ravi,» kinnitas Geller. Ta toonitas, et enamikke mainitud haigustest Eestis praegu veel registreeritud ei ole.

Tagasi üles