Kirurg selgitab: millised sünnimärgid on ohtlikud

Sünnimärke tasub kontrollida iga poole aasta tagant. Foto: Panther Media / Scanpix

Suvel sageneb lisaks perearsti ja dermatoloogi vastuvõtule ka üldkirurgi juurde pöördunute hulgas nahaprobleemidega haigete hulk.

«Suve hakul ongi õige aeg vaadata üle naha seisukord ning valmisolek päevitamiseks,» ütles Ida-Tallinna Keskhaigla kirurgiakliiniku üldkirurg Airi Oeselg ITK kodulehel avaldatud artiklis. Ta rääkis, et kõige enam levinud nahamuutused on sünnimärgid, mis võivad olla kaasasündinud või omandatud.

Milline sünnimärk on ohtlik?

«Väikesed ja keskmised kaasasündinud sünnimärgid on ümarad või ovaalsed, nahast veidi kõrgemal, hästi piiritletud, vahel karvadega, kas korrapäraste või ebakorrapäraste piirjoontega ja värvuselt hele- kuni tumepruunid,» kirjeldas dr Oeselg sünnimärke. Ta lisas, et need sünnimärgid esinevad juba sünnimomendil või tekivad esimese kolme kuu jooksul. Suurte sünnimärkide korral tõuseb melanoomi haigestumise risk eluea jooksul 5%-20%, seda enamasti kuni viie aasta jooksul. Seega soovitatakse need olenevalt sünnimärgi sügavusest kirurgiliselt või laseriga eemaldada, selgitas dr Oeselg.

Dr Oeselg kinnitas, et omandatud ehk tavalised sünnimärgid tekivad 6-12 kuu vanuselt ja nende arv suureneb 30-40 aasta jooksul. Enamasti on need alla 1 cm läbimõõduga. Sellised sünnimärgid on tasase või ebatasase äärisega, enamasti ümarad või piklikud, värvus võib varieeruda pruunist kuni musta värvuseni. Neid jaotatakse vastavalt nende kasvu sügavusele ning kõige pindmisemad sünnimärgid on keskmise või tumepruuni värvusega laigutaolised moodustised, mis lokaliseeruvad peamiselt ülajäsemetele ja kehatüvele.

Kirurg lisas siinkohal, et tavalistel sünnimärkide puhul on väga väike võimalus nende muundumiseks, kuigi histoloogiliselt on tõestatud, et umbes kolmandik melanoomidest on tekkinud tavalistest sünnimärkidest. «Riskiks loetakse suurenenud sünnimärkide arvu,» sõnas kirurg. Samas muutunud sünnimärkide puhul on suurem võimalus, et need võivad muunduda melanoomiks. Neid võib tekkida tavaliselt kuni 60nda eluaastani ning põhjuslikeks faktoriteks peetakse geneetilist eelsoodumust, UV-kiirgust ja immuunsupressiivset ravi.

«Ühel inimesel peaksid reeglina kõik sünnimärgid olema ühelaadsed – nii värvitooni, suuruse kui muude näitajate poolest,» selgitas dr Oeselg. Kui inimene paneb oma kehal tähele tumenenud, suurenenud, kõrgenenud, veritsevaid või muudmoodi muutunud sünnimärke, tuleks need alati võimalikult kiiresti arstile ette näidata.

Milline on aga atüüpiline sünnimärk ning kus need esineda võivad? «Atüüpiline sünnimärk on laigutaoline või väikesõlmeline sünnimärk, mis väljanägemiselt võib olla ebasümmeetriline, ebaühtlase äärise ja -pigmentatsiooniga, pealt sile või krobeline. Suurus varieerub 0,5-1,5 cm.-ni, on kujult ümar, ovaalne või ellipsitaoline ning võivad nahal paikneda üksikult või juhuslikult laialipaisatuna. Enamasti esinevad atüüpilised sünnimärgid kehatüvel, käsivartel, säärtel, käeseljal, pöial ja peanahal,» lisas dr Oeselg.

Kindlasti tuleks kirurgi sõnul neil, kel esineb atüüpilisi sünnimärke, vältida solaariume ja kasutada päikesekaitsekreeme. Kirurgiline ravi pole näidustatud rutiinse protseduurina, pigem on sünnimärgi eemaldamine soovitav juhul, kui kahtlustatakse sünnimärgi pahaloomulisust, sünnimärgis on tekkinud muutused või kui on tegemist inimesega, kes ei tule oma sünnimärki kontrollima (kontrollida soovitatakse iga poole aasta tagant). Laserravi selliste sünnimärkide eemaldamiseks ei kasutata.

Kas on aga olukorda, kui sünnimärk tuleb kindlasti eemaldada? Siinkohal kinnitas dr Oeselg, et sünnimärkide eemalduseks on näidustus, kui on kindel diagnoos või kahtlus pahaloomulisele protsessile – näiteks basalioom, melanoom või lamerakkvähk. Samuti tuleks seda teha kas kosmeetilisel põhjusel või kui sünnimärk asub kohas, kus saab pidavalt hõõruda või trauma - nt asub rinnahoidja või püksivärvli asetsemise kohal – ja on muutunud sellejärgselt valulikuks.

Abi on kättesaadav ka tõsisema mure korral

Dr Oeselg kinnitab, et Ida-Tallinna keskhaiglas on võimalus üldkirurgi juurde pääseda nii perearsti kui eriarsti saatekirjaga üldjärjekorras kui ka tasulisel vastuvõtul ilma saatekirjata. Seetõttu ei tohiks kindlasti jääda ootama, vaid kindlasti tuleks pöörduda vajadusel võimalikult kiiresti arstile.

Millised võimalused on aga abi saada? Üldkirurgi ambulatoorsel vastuvõtul pakutavad kirurgilise ravi võimalused on kirurgi sõnul erinevad. Näiteks on võimalik eemaldada nahamoodustised elektrinoaga – see viis ei vaja õmblust. «See sobib nahanäsade ja  väiksemate papilloomide ning neevuste eemaldamiseks,» selgitas dr Oeselg. Lisaks saab teha diagnoosi eesmärgil moodustisest biopsia. Juhul kui kahtlustatakse pahaloomulisust, võetakse koest paari millimeetrine tükk, mis  suunatakse histoloogilisele uuringule - see protseduur ei vaja õmblust.

Kõige traditsioonilisem on aga jätkuvalt täispaksuses nahamoodustise eemaldus, mis vajab õmblust. Seda varianti saab kasutada kõigi naha ja nahaaluskoe muutuste puhul - suuremad sünnimärgid, hemangioomid, keratotsüütneevused, ateroomid, lipoomid. Soovi korral on võimalik nende puhul ka koleda armi eemaldus. Kirurgi sõnul on üldkirurgia polikliinikus eraldi ambulatoorsete operatsioonide tuba, kus on loodud võimalus viia steriilsetes tingimustes läbi erineva mahuga kohaliku tuimestusega protseduure.

Kindlasti soovitab dr Oeselg põhjamaades järjest kasvava nahavähi/melanoomi ohu tõttu vaadata inimestel kriitiliselt üle oma kehal paiknevad sünnimärgid ning hoida silm peal uutel kolletel ja väiksematelgi muutustel.

«Vähimagi kahtluse korral peaks pöörduma dermatoskoopiaks nahaarstile või siis  koheselt üldkirurgi vastuvõtule kolde eemaldamiseks, sest varases staadiumis nahavähk on välja ravitav. Kindlasti rõhutan siinkohal, et üldkirurgi juurde ei pea tulema ainult vähikahtlusega, vaid on võimalik lasta eemaldada ka kosmeetilisel eesmärgil neevuseid – seda küll tasulise teenusena -  ning neid histoloogiliselt uurida,» julgustas kirurg pöörduma vähimagi kahtluse korral spetsialisti poole.