Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Haiglas tutvustati uusi meetodeid, kuidas kopsuhaigusi ravida

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Triin Ärm
Copy
Medistiinis kasutatakse ka digiseadmeid.
Medistiinis kasutatakse ka digiseadmeid. Foto: Panther Media/Scanpix

Juunis toimus Regionaalhaiglas esimene spetsiaalselt pulmonoloogidele ja endoskoopiaõdedele mõeldud praktiline bronhoskoopia õppepäev, kus tutvustati uusi tehnoloogiaid ja diagnostikameetodeid kopsuhaiguste ravis.

«Tagasiside alusel võib erinevate raviasutuste pulmonoloogidele ja endoskoopiaõdedele suunatud õppepäeva lugeda õnnestunuks,» ütles endoskoopiaosakonna ülemarst dr Sirje Marran, kirjutab PERH oma kodulehel.

Kohale oli tulnud pulmonolooge ja endoskoopiaõdesid nii  Ida-Virumaalt, Rakverest, Pärnust, Kuressaarest kui ka Tallinnast. Osales 8 arsti ja 6 õde, kursuse praktiline formaat ei võimaldanud suuremat osalejate arvu planeerida, kuna lisaks loengutele jälgisid osalejad protseduure vahetult ning kätt sai harjutada mulaažidel.

Dr Marran andis osalejatele ülevaate endoskoopiaosakonnast tervikuna ning rääkis hingamisteede endoskoopia  arengust  ning  endoskoopilise diagnostika  ja ravi võimalustest Regionaalhaiglas. Õppepäeval osalesid ka torakaalkirurgid dr Tõnu Vanakesa ja  dr Ingemar Almre, keda võib pidada suurima kogemusega spetsialistideks antud valdkonnas kogu Eestis ning ka lähiriikides.

Dr Vanakesa tutvustas  endoskoopilise ultraheli  (EBUS - endobronchial ultrasound) kasutusvõimalusi beniigsete ja maliigsete kopsuhaiguste diagnostikas ning dr Almre tegi ülevaate Eestis seni vaid Regionaalhaiglas kasutusele võetud kopsuemfüseemi  uudsest ravimeetodist - raske  heterogeense emfüseemi korral kasutatavast nn  intrabronhiaalse klapi asetamisest (IBV - intrabronchial valve).

Õdede rolli uute tehnoloogiate käsitlemisel tutvustas endoskoopia õendusjuht Eve Ojavere ning praktilise osa läbiviimisel olid abiks endoskoopiaosakonna õed Ene Soome, Jekaterina Matvejeva, Kristina Beljajeva  ja Natalia Lerman.

Tagasiside alusel jäi kõlama arvamus, et sellises formaadis koolitusi, kus  protseduure on võimalik jälgida vahetult endoskoopia kabinetis ja  arst ning õde osalevad n-ö meeskonnana, on vajalik jätkata ka tulevikus.

Tagasi üles