Arvamus: kas arstiabi vajab abi?

Arstiabi kättesaadavuse üle on vaieldud.

FOTO: SCANPIX

Aastaid kostub igapäevaelus küsimus eriarstiabi halvast kättesaadavusest.

Viidatakse elanikkonna vananemisele, keskmise eluea pikenemisele, maksumaksjate vähenemisele ja seetõttu haigekassa ressursside piiratusele, kirjutab PERHi blogis dr Jaanus Laanoja. 

Eestis kulub tervishoiu rahastamisele ~6% sisemajanduse koguproduktist, Euroopas on vastav näitaja ~9%, erinevus on märkimisväärne. Samas plaanitakse sotsiaalmaksust ravikindlustusele mineva osa vähendamist lähema kahe aasta jooksul 1% võrra. Kahjuks taanduvad rahapuudusest tingitud pinged ja rahulolematus arsti ja patsiendi tasandile, kes kuhjunud probleeme mõjutada ei suuda. Kas mure leevendamiseks või ravimiseks on rohtu?

Tulubaasi suurendamise osas saab otsuseid vastu võtta riik, et mitte jääda umbisikuliseks, siis koalitsioonipoliitikud. Olgu see näiteks sarnaselt pensionisüsteemiga II või III samba rakendamine ravikindlustuses. Kindlasti motiveeriks tekkiv omavastutus inimesi tervisesse heaperemehelikumalt suhtuma. Sotsiaalminister Jevgeni Ossinovski näeb haigekassa struktuurse miinuse lahendusena pensionäride ravikindlustuse tasumist riigi poolt. Kehtiv solidaarsuskindlustus ei tohiks olla lausaline ja raha peaks kuluma ainult kindlustatud inimeste abistamisele.  Samuti ei tohiks ravikindlustuse saamine olla lihtne ja hetkeline. Tüüpiline näide on elujõus mees, kes riigimakse ei maksa, pole ravikindlustussüsteemi panustanud ja haiglasse sattudes ravikindlustust ei oma, kuid mõne päeva pärast  kindlustus imeväel ilmub.

Kindlasti leidub ressursse tervishoiu- ja ravikindlustussüsteemis endas. Haigekassalt oodatakse eelarve tasakaalu ja tänase rahastusmudeli juures viib see ravimahtude vähenemiseni. Nii avalikkusele kui ka haiglatele on ebaselge, millistel erialadel, millistel haiglatel ja millises mahus teenuseid vähendati või vastupidi, suurendati. See võib tekitada erinevaid ja ebaõigeid tõlgendusi. Peaks olema rohkem diskussiooni, kas ravimahtude vähendamine peab tabama kõiki võrdselt või toimuma mingi muu arusaadava põhimõtte alusel.

Näen hetkel riigi tervishoiukorraldust äraspidisena. Riik ei kujunda meditsiiniteenuste struktuuri, ei määra, millises haiglas, millises mahus, millisel erialal arstiabi osutatakse. Haigekassa otsustab, millisel erialal, millises mahus ja millise asutusega ravikindlustuslepingud sõlmitakse, seejuures ise teenuse hindu kehtestades. Omapärane olukord, kus teenuse ostja määrab ka teenuse hinna. Maksumaksja raha on haigekassa vahendusel antud kasutada äriühingutele – haiglatele.

Konkurentsi sildi all, mis pidavat parandama teenuse kvaliteeti, toimub tegevuste dubleerimine, aparatuuriga võidurelvastumine  ja lõppkokkuvõttes ravikindlustusraha raiskamine. Meditsiinis tagab aga ravikvaliteedi piisav haigete arv, mis annab haiglale ja meeskonnale oskused erinevaid ravimeetodeid piisavas mahus ja kaasaegsel tasemel rakendada. Patsiendid on sellest aru saanud ning seetõttu soovivadki pääseda suurhaiglate eriarstide vastuvõttudele -  ehk tasuks mõelda haigetakso ja haigehotellide loomisele. Eesti väiksust arvestades peaks riigi poolt olema reguleeritud  ja kujundatud tervishoiuteenuste- ja erialade struktuur ning võrgustik, vastavalt sellele antakse haigekassale õigus sõlmida akrediteeritud haiglatega rahastamise lepingud.

Liikudes üldiselt üksikule toon näite kardioloogia eriala hetkeseisust Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Viimaste aastate jooksul on riik ja haigla investeerinud kaasaegse meditsiinikeskuse rajamisse miljoneid eurosid. Kõikide teiste erialade kõrval on loodud  kaasaegne südamehaiguste ravi kompetentsikeskus, mis hõlmab endas kaasaegset radioloogilist piltdiagnostikat, südamehaiguste mitteinvasiivset- ja invasiivset diagnostikat ning ravi ja südamehaiguste kirurgilist ravi. Oleme suurim ööpäevaringse valveteenistusega südamelihase infarkti raviv keskus Eestis. Meie käsutuses on Eestis ainulaadne magnetnavigatsiooniseade südame rütmihäirete kateeterablatsioonide teostamiseks ja oleme protseduuride arvult suurimaks keskuseks Eestis.  Oleme suurim südamesiseseid  defibrillaatoreid ja südamepuudulikkust ravivaid aparaate implanteeriv keskus Eestis. Oleme ainus vasema südamevatsakese abistava seadme operatsioone teostav ja aordiklappe kateetri kaudu asendav haigla Põhja-Eestis. Meie võimekus ja ressurss on piisavad kõrgtehnoloogilist kardioloogilist arstiabi vajavate patsientide ravimiseks. Seetõttu tekitab nõutust ajakirjanduses avaldatud arvamus Regionaalhaigla võimekuse puudumisest ja plaanid paralleelstruktuuridega superhaigla rajamiseks.

Eksisteerib vaid üks «aga»  ja see on haigekassa lepingumahu oluline vähendamine käesoleval aastal võrreldes eelmise aastaga kardioloogia erialal. Kui eriarstiabi rahaline maht riigis tervikuna kasvas käesoleval aastal 4,3%, siis Regionaalhaiglas langes see haiglaravis kardioloogia erialal 16,1% ehk 3,0 milj. eurot. Düsproportsioon on silmatorkav. Seetõttu oleme sunnitud olulisel määral piirama statsionaarset plaanilist kardioloogilist tööd ja pikendama ravijärjekordi. Sama situatsioon on ka ambulatoorses arstiabis, sest ka siin on lepingumaht ebapiisav ja hetkeseisuga on lepingut ületatud 16%.

Seega, üks käsi ei tea, mida teine teeb. Haiglavõrgu ja rahastamise vaheline koordinatsioon on puudulik. Illustreerides üldist üksikuga on ehk parem mõista hetkeolukorda. Rohtu arstiabi ravimiseks võib ju olla, iseasi, kas seda ka haigele antakse.