E, 5.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Patsiendid ja arstid kutsuvad üles astuma samme arstiabi parandamiseks

Sirje Niitra
Patsiendid ja arstid kutsuvad üles astuma samme arstiabi parandamiseks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Mustamäe haigla vastuvõtt.
Mustamäe haigla vastuvõtt. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

3. veebruaril toimub Tallinnas arutelu «Märka haiget!», kus otsitakse vastuseid, kuidas tagada patsientidele vajalik õigeaegne, tänapäevane ja kvaliteetne arstiabi ning missuguseid muudatusi on selleks vaja teha tervishoiu rahastamises.


Patsiendid ja tervishoiutöötajate ühendused kutsuvad parlamendierakondade esindajaid üles arutama, kas üldse kavatsetakse midagi muuta või läheb kõik vanaviisi edasi, arstiabi jääb üha kättesaamatumaks ja patsientide omaosalus kasvab.

«Kõige selle juures on üsna kummaline sotsiaalministri arvamus, et kõik on hästi ja muudatusi on vaja alles kunagi tulevikus ning arstide ja õdede lahkumises Eestist pole midagi halba,» ütles arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa.

Paaril viimasel aastal on arstiabi kättesaadavus ja patsientide olukord tems sõnul tunduvalt halvenenud. Kõige teravam probleem on lubamatult pikad ravijärjekorrad. Täiskasvanute hambaravihüvitis kaotati, hooldusravis kehtestati 15 protsendi suurune omaosalus, mistõttu on hambaravi ja hooldusravi vaesemale osale elanikkonnast kättesaamatuks muutunud.

Ravimite ostmisel on meie ligi 40-protsendiline omaosalus üks kõrgemaid Euroopas (oleme selles pingereas Taani järel teisel kohal), väljaostmata retseptiravimite suur hulk näitab, et inimestel ei ole raha vajalike ravimite eest maksmiseks.

Esmatasandi arstiabi ei ole tagatud ravikindlustamata isikutele, samuti kasvab täitmata perearstipraksiste arv, mistõttu on ilma perearstita paljud maapiirkondade elanikud.

Maailma Terviseorganisatsiooni, sotsiaalministeeriumi ja haigekassa 2009. a koostatud Eesti tervisesüsteemi rahalise jätkusuutlikkuse analüüs näitas, et madalate tervishoiukulude peamine põhjus on vähene avaliku sektori poolne rahastamine.

Rahvusvahelised eksperdid leidsid, et praegune, ainult palgalt makstavatel maksudel põhinev süsteem ei ole jätkusuutlik ja tervishoiu tulubaasi tuleb laiendada, suurendades eelkõige eraldisi riigieelarvest. Samuti jõudsid asjatundjad järeldusele, et rahastamise muutmiseks vajalikud poliitilised otsused tuleb teha võimalikult kiiresti, kuna prognoosid näitavad, et praegune tegevusetus läheb kalliks maksma.

Arstide liit tegi juba eelmise aasta septembris ettepaneku alustada diskussiooni, kus osaleksid kõikide parlamendierakondade, patsientide ja arstiabi osutajate esindajad, et leida parimad lahendused tervishoiu töökindlaks rahastamiseks. Kahjuks on aga ka erakondade valimisprogrammides tervishoid Rehemaa sõnul üsna tagasihoidlikul kohal.


 

Märksõnad
Tagasi üles